/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/04/05/13714163t1hb297.jpg)
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on isegi Euroopa Komisjoni toetuse ja linna enda kaasfinantseeringu puhul Tallinna haigla esialgsest 520 miljoni euro suurusest üldeelarvest koos vaid 380 miljonit.
Kõlvart: Tallinna haigla ehitamiseks on puudu vähemalt 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis 26. septembril põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
«Euroopa Komisjoni otsus Tallinna haigla projekti toetada on tõepoolest igati positiivne uudis, vähemalt on tekkinud selgus ühe rahastamise allika osas. Vaatamata sellele, et jätkuvalt käib arutelu, kas on võimalik, et seda summat vähendatakse, kuna majanduskasv on praegu meie riigis päris dünaamiline ja kiire. Kuna Tallinn ei saa anda hinnangut, kas vähendamine on võimalik või mitte, lähtume praegu sellest, et toetuse summa on 280 miljonit eurot,» ütles Kõlvart linnavalitsuse kolmapäevasel pressikonverentsil.
/nginx/o/2021/09/27/14098770t1he855.jpg)
Linnapea sõnul on jätkuvalt üleval küsimus, kui suur saab projektis olema riigi osalus. Projekti 520 miljoni eurone üldeelarve oli koostatud enne Covid-19 kriisi, ent viimase aasta jooksul on hinnad ehitusturul kasvanud vähemalt 30 protsendi võrra. Seetõttu on Kõlvarti sõnul praegu raske prognoosida, milliseks kujuneb lõplik eelarve.
«Esimene asi, mis meid huvitab, on põhimõtteline riigi nõusolek selles projektis osaleda. Ma arvan, et praeguseks ei ole vaja kellelegi selgitada, miks see projekt on tähtis ja miks sellel projektil on üleriigiline meditsiini arengu tähendus. Rääkimata sellest, et suur, kui mitte suurem osa Tallinna haigla klientidest saavad olema inimesed, kes Tallinnas ei ela ehk teiste omavalitsuste elanikud,» märkis ta.
Kuni riik pole andnud kindlat signaali, plaanib linn üle vaadata teised suuremad investeeringud, nagu linnahalli ehitamise, milleks on elarvestrateegias ette nähtud 140 miljonit eurot, sealhulgas 40 miljonit riigi eelarvest.
«Praegu käib turu-uuring, huvilisi juba on ja kui juhtub nii, et leiame kaasfinantseerijad või investorid, siis see on projekt, kust saab vahendeid kokku hoida ja suunata Tallinna haigla ehitamiseks,» tõi linnapea välja, ent toonitas, et seda vaid juhul, kui leitakse investor, kes on valmis realiseerima Tallinna konseptsiooni ehk kontserdisaali taastamist ja konverentsikeskuse loomist.
«Tallinna linna plaan on jätkuvalt mõlemad objektid – nii linnahalli renoveerimine kui ka Tallinna haigla ehitamine. Mõlemad objektid on meile prioriteedid ning leiame ka võimalused, kuidas nendega edasi minna,» kinnitas linnapea ning lisas, et praegu on haigla projekteerimisehange lõpusirgel ja plaan on, et järgmisel aastal oleks projekt ka valmis.
Kolmanda olulise investeeringuna tõi Kõlvart välja Vanasadama trammi projekti, mis sai samuti Euroopa Liidult 26 miljoni euro ulatuses rahastust. Tallinna linna omaosalus projekti finantseerimises on 30 protsenti. Linnapea sõnul peaks trammiliini eelprojekt valmima järgmise aasta esimeses kvartalis.