ARVUSTUS ⟩ «Ma ei ole rase, lihtsalt paks olen!»

Saksa kirjaniku Daniela Krieni (vasakul) kolmas romaan «Armastus hädaolukorras» kujutab üksikuid keskealisi naisi, kelle eeldused ja ootused meessoole on kasvanud täitumatult – ning seega traagiliselt! – suureks. Foto: Raamat

ROMAAN. Emantsipeerunud naiste valikutest rääkiv Daniela Krieni «Armastus hädaolukorras» on kerge ja kiire lugemine rasketel teemadel.

Loodan, et ma ei liialda väga vastutustundetult, kui väidan, et praegusaja narratiivse kunsti keskne karakteritüpaaž – ning seega ajastu mõtteline koondkuju, selle peamiste painete kandja – on üksik keskealine naine, kes otsib (enamasti püsiva eduta) oma ellu meest, kes suudaks ja sooviks rahuldada nüüd ja igavesti kõiki tema emotsionaalseid ja seksuaalseid vajadusi.

Jah, ajad on muutunud. Ning paarisuhete kontekstis õnneks selles suunas, et naisel pole meest enam tingimata vaja kui kedagi, kes toidaks ja kataks, teeks lapsi ja viiks altari ette, ning annaks talle seeläbi justkui sihi ja funktsiooni, õigustaks tema olemasolu avalikkuse silmis. Nagu see oli suuremas osas õhtumaades veel 20. sajandi alguses. Ning on näiteks moslemimaades siiani (ja kardetavasti igavesti).