Advokaat: PPA ei täida tahtlikult ja teadlikult seadust

Viktor Särgava. Foto: Mihkel Maripuu

Vaatamata hiljuti riigikohtus saadud võidule sai vandeadvokaat Viktor Särgava taas politsei- ja piirivalveametilt negatiivse vastuse oma taotlusele väljastada talle teabenõude alusel infot.

«Minu hinnangul teostas keskkriminaalpolitsei 2018. aastal minu suhtes ilma kohtu loata ebaseadusliku jälitustegevust. Asjaolude selgitamiseks tegin PPA-le teabenõude, millal üks isik keskkriminaalpolitseid külastas. PPA teabe väljastamisest keeldus. See kinnitas minu kahtlusi, et tegutsetigi ebaseaduslikult, sest vastasel juhul puudunuks põhjus teabe andmisest keelduda,» selgitas Särgava BNS-ile.

Särgava pöördus seejärel kaebusega kohtusse ning riigikohus sedastas 10. septembril tehtud otsuses, et oli ebaseaduslik, et PPA talle teabe andmisest keeldus. Ühtlasi kohustas riigikohus PPA-d tema teabenõude uuesti läbi vaatama.

«Pärast riigikohtu otsust tegi 17. septembril PPA otsuse, millega formaalselt täitis riigikohtu otsuse «vaadates uuesti läbi minu teabenõude», kuid nõutud teabe andmisest samadel põhjustel uuesti keelduti. Teisisõnu PPA j'ttis seadusest tuleneva kohustuse täitmata isegi siis, kui riigikohus oli öelnud, et PPA tegevus teabe andmisest keeldumisel oli ebaseaduslik,» nentis Särgava.

Politsei ei saanud kogu infot avaldada 

Tema sõnul on see ilmekas näide, et kuigi politsei teeb seaduste täitmise üle järelevalvet, siis politsei ise täidab seadusi vaid siis, kui heaks arvab. «See on printsiibis sama, kui näiteks riigikohus leiaks, et inimene on ebaseaduslikult vangi pandud ja tuleb vabastada, kuid PPA keeldub riigikohtu otsust täitmast,» leidis Särgava.

«Kuigi ühest küljest on selline käitumine vastuolus euroopalike arusaamadega, mille kohaselt politsei peab seaduste järgi käituma, siis teisest küljest PPA oma käitumisega teadlikult devalveerib nii riigikogu ja riigikohut, sest PPA ise otsustab, milliseid seadusi ning kohtuotsuseid politsei järgib,» märkis Särgava.

Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Leana Loide ütles BNS-ile, et KKP vaatas teabenõude täiendavalt läbi ning leidis, et ei saa Viktor Särgavale küsitud infot väljastada.

«Info selle kohta, millal keegi on politseimaja külastanud, ei ole avalik, sest see kahjustaks isiku eraelu puutumatust. Vastavalt avaliku teabe seadusele rakendub sellele infole juurdepääsupiirang ning PPA ei tohi seda kolmandatele isikutele avaldada,» selgitas ta.

«Sel põhjusel keeldus PPA teabenõude täitmisest. Kui Viktor Särgava ei ole vastusega rahul, on tal võimalus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või kohtusse,» märkis Loide.

Läheb uuesti kohtusse

Särgava sõnul ta pöördubki uuesti kaebusega kohtusse.

Särgava kaebus PPA kohustamiseks vastata tema teabenõudele oli ajendatud vajadusest kaitsta end kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavate hotelli- ja restoraniärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kriminaalprotsessil.

Särgavaga sarnast vaidlust õiguskaitseorganitega on pidanud näiteks kohtu alla antud endine Tartu abilinnapea Valvo Semilarski, kes tahtis prokuratuurilt teda puudutavate jälituslubade tutvustamist, kuid viimane keeldus sellest, kuigi kõik kohtuastmed korduvalt kohustasid prokuratuuril jälituslubasid tutvustada.