Riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» raames eraldab muinsuskaitse amet tänavu Eesti pühakodade restaureerimiseks 660 486 eurot.
Muinsuskaitse annab pühakodade remondiks üle 660 000 euro
Pühakodade programmi juhtnõukogu otsusel saavad restaureerimistoetust seitsme eri konfessiooni pühakojad, teatas muinsuskaitse amet. Tänavune peamine eesmärk on programmi raames varem alustatud, kuid praegu pooleliolevate tööde lõpetamine.
Pooleliolevatest töödest viiakse lõpule Väike-Maarja kiriku torni taastamine, Ridala kiriku katuse remont, Haljala kiriku seenkahjustuste likvideerimine, Harju-Jaani kiriku käärkambri, Kuressaare Nikolai kiriku ning Priipalu kiriku katuste restaureerimine.
Samuti restaureeritakse Ilumäe kabel, mis on olnud alates 2006. aastast muldpõranda ja tellingutega ning avariitöid tehakse Hageri vennastekoguduse palvela katuse kallal, mis mullu kevadel lume raskuse tõttu sisse vajus.
Omafinantseeringu katteks toetab riik ka Naissaare ja Esku kabelit ning Risti, Avinurme, Mihkli ja Rõuge kirikut. Need kirikud on aktiivselt taotlenud ja saanud valdava osa restaureerimistoetusest väljaspool pühakodade programmi.
Uutest projektidest, mis hõlmavad kriitilises seisus olevaid avariilisi kirikuid üle Eesti, saab rahalist toetust kõige enam Pöide kirik, kus alustatakse katuse avarii-restaureerimist. Pöide kirik on aastaid olnud pühakodade programmi plaanis, kuid raha vähesuse, tööde mahukuse ning kõrge maksumuse tõttu on oma järjekorda oodanud. Üks suuremaid projekte on ka Tapa kiriku katuse avarii-restaureerimistööd.
Väiksemaid toetusi avariitöödeks saavad veel Kassari kabel rookatuse paigaldamiseks, Järva-Jaani kirik kooriruumi katusekonstruktsiooni toetamiseks, Simuna kirik tormikahjustuste likvideerimiseks ja Haapsalu metodistide palvela katuse remondiks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimist.
Kultuuriministeeriumist eraldatavate otsetoetuste maht tänavu on ligi 900 000 eurot.
«Muinsuskaitseamet omalt poolt sooviks panustada meie kultuuriväärtuse säilimisse veelgi suuremas mahus. Reaalselt tuleb aga endale aru anda, et see on parim, mida hetkel teha suudame,» ütles muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu.