OTSEPILT ⟩ Erikomisjon arutab: millised on olnud haldusreformi mõjud?

Üks suuremaid vastasseise haldusreformi läbiviimisel oli Kiviõli piirkonnas, kus Lüganuse vald keeldus ühinemast Kiviõli ja Sondaga. Muu hulgas oli üheks põhjuseks ka nimevaidlus, kus Lüganuse heitles oma ajaloolise nime säilimise eest. Lõpuks Lüganuse sundühendati, kuid uus omavalitsus sai nimeks siiski Lüganuse. Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon tutvub tänasel avalikul istungil omavalitsuse teenuste korraldusega endistes valla- ja linnakeskustes ning nende lähiümbruses pärast haldusreformi.

Istungile on kutsutud riigihalduse minister Jaak Aab, Eesti linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ja riigikontrolli esindajad.

«Komisjoni istungil soovime saada lähemat ülevaadet, kuidas haldusreform on teenustele mõjunud,» selgitas komisjoni esimees Urmas Reinsalu. «Mäletatavasti vähenes kohalike omavalitsuste arv reformi tulemusena 213-lt 79-le, meid huvitab, mida see inimeste jaoks tähendab: kas teenused on läinud paremaks või kehvemaks, kas reform täitis seatud eesmärgid,» loetles ta

Video ei ole enam kättesaadav.

Riigikontrolli ülevaatest selgub, et haldusreform ei ole omavalitsuste teenuste kättesaadavust keskustest kaugemates piirkondades oluliselt mõjutanud. Samas leidub piirkondi, kus ühinemisele vaatamata elanike paremaks teenindamiseks potentsiaali ei tekkinud. 

Riigikontroll märgib, et haldusreformi eesmärkide saavutamine on paljudel juhtudel küsitav. Samas on positiivne, et ehkki haldusreform viis mitmel pool omavalitsuse keskuse kodust kaugemale ja vallad-linnad on püüdnud teenuseid ümber korraldada, ei ole omavalitsuste teenuste kättesaadavus vallakeskustest kaugemal asuvates piirkondades oluliselt kannatanud.