Lennukaim valimislubadus: Tallinnas võiks sõita õhutramm

Linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas tutvustas reedel Tallinna õhutrammi visiooni. Foto: Jukko Nooni

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks valimislubadus on rajada Tallinnasse õhutramm, mis oleks keskkonnasõbralik ja ohtu ning leevendaks järjest kasvavaid liiklusprobleeme.

«Me tulime selle visiooniga välja sellepärast, et Tallinnas on areng seisma jäänud. Meile räägitakse, et aastaks 2035 peaksid meil olema ilma sarvedeta trollibussid. See ei ole ju innovatsioon,» ütles Tallinna volikogu EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas.

Miks just õhutramm? «Õhutramm on keskkonnasõbralik, tal on väikesed hoolduskulud, ta on vaikne ja ei tekita mingit saastet. Lihtne on luua ühendusi lähivaldadega ja teda on väga lihtne ehitada. Iseenesest oleks võimalik täiesti korralik trass valmis ehitada ühe-kahe aastaga,» selgitas Kallas. Näiteks Lasnamäe kanalis võiks tõenäoliselt ühe aastaga valmis ehitada, kui eeltööd on korralikult ära tehtud.

«Saaks luua ühendusi üle Tallinna lahtede ja järvede. Ülemiste jääks muidugi välja, sest seal on kaitsetsoon, aga üle Harku järve võiks küll õhutramm minna. Või siis näiteks Paljassaare poolsaar või Kopli liinid, kus järjest kerkivate uusarenduste tõttu tekivad tõsised transpordiprobleemid. Tänane linnavalitsus räägib küll, et sealt saab välja sõita jalgrattaga või kõndida jalgsi, aga see pole tõsiseltvõetav. Seal peab olema ka mingi ühistranspordiühendus,» rääkis Kallas.

Õhutramm on tema sõnul ilmastikukindel, seda on mäestikutingimustes katsetatud juba ligi sada aastat. Kui see on korralikult ehitatud ja hooldatud, siis pole ka ohutusega mingeid probleeme ning maa peal oleks rohkem ruumi nii kergliiklejatele kui autodele ja väheneks ka nende vaheline vastasseis, mis viimasel ajal üha rohkem tuure kogub, leidsid EKRE esindajad.

Kallase sõnul tuleks alustada tasuvusuuringust, teha kindlaks õhutrammi potentsiaalsete kasutajate arv ning siis planerimis- ja projekteerimistöödega edasi minna. Jalgratast pole tema sõnul vaja leiutama hakata, sest õhutramm töötab paljudes Euroopa ning maailma linnades ning teiste kogemusi on võimalik ära kasutada.

Idee elluviimiseg ei peaks tema hinnangul probleeme tekkima, sest õhutrammi postid ei võta palju ruumi ning neid saab üsna kiiresti ehitada. Need tuleks kindlasti kujundada omapäraselt, Tallinnale ainuomase näoga ning peale praktilise ühistranspordi funktsiooni võiks õhutrammist saada ka üks Tallinna vaatamisväärsusi ning turismimagneteid.

Õhutrammi kulud on Kallase sõnul suured vaid alguses, kui tuleb välja ehitada trammipark ja sõlmjaamad, ag hiljem läheb uute trasside ehitamine ja liinide avamine juba palju odavamalt.

«Meid on juba kritiseeritud, et tahame siin mingit tivolit teha ja et selline transpordiviis sobib üleüldse ainult kusagile mägedesse, aga mitte Tallinnale. Tõepoolest, mägedes kasutatakse üte tüüpi gondleid. Aga on tehased, mis neid edasi arendavad ja disainivad ning neil on ka madalate kõrguste vahedega linnade jaoks välja töötatud lahendused. Igasugused arendamise ja innovatsiooni võimalused on siin piiritud,» ütles Kallas.

Õhutrammi liinide võimalike asukohtadena pakkus ta välja kõigepealt Sõpruse puiestee, kus see võiks kulgeda tee keskel oleva haljasriba kohal. Siis Laagna tee, mis algselt oli mõeldud kiirtrammi jaoks ja mille jalakäijate sildade juurde saaks kerge vaevaga õhutrammi peatused rajada. Samuti sobivad Kallase sõnul õhutrammi liinidele uuringus «Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavuse tasuvusanalüüs» välja pakutud trammiliinide asukohad.

Seal on välja pakutud, et Mustamäel võiks tramm sõita Mustamäe teel, Tammsaare teel, Paldiski maanteel, Sõpruse puiesteel, Ehitajate teel. «Kõigisse nendesse kohtadesse saaks rajada hoopis õhutrammi ja maapinnal oleks palju rohkem ruumi.

Lasnamäel võiks õhutramm olla Laagna teeel, osaliselt Smuuli teel, Narva maanteel ja Punasel tänaval. Samuti on võimalik minna Pirita teele ja sealt edasi Viimsisse,» selgitas Kallas.

Samuti võiks selle asemel, et pikendada lennujaama trammiliini Rae valda, kulgeda sealt hoopis õhutramm näiteks Peetrisse.

Selle uuringu kohaselt maksaks ühe kilomeetri trammitee rajamine 5,38 miljonit eurot. Kallase sõnul läheks õhutrammi rajamine Euroopa hindadega arvestuslikult maksma umbes 6,1 miljonit kilomeeter. Kusjuures hilisem liinivõrgu laiendamine oleks juba odavam.