nädala persoon ⟩ Geikristlasest preester Meelis Süld: «Palusin muutust, lasin teha eestpalvet – ei mingit tulemust»

Kunagi Londonit täitnud kirikutorne on ajas jäänud vähemaks. Väliselt on 310-meetrises pilvelõhkujas The Shard (tõlkes Kild) siiski samuti midagi kirikutornilikku, olgugi et seal aetakse täiesti ilmalikke asju. Foto: Krister Kivi

Kitsalt Lovat Lane​’ilt vaadatuna meenutab Londoni St Mary-at-Hilli kirik esiotsa kindlust: kitsukesele keskaegse olekuga tänavale paistab temast teiste majade vahelt vaid kandiline, ülalt sakiline tellistest torn.

​Järgmiselt tänavalt, mis annab kirikule ka nime, avaneb jällegi kiriku ilmalikule elule keeratud valge selg: otsekui kaitsepositsioonis on see kirik ning eks ole maailm teda ka karmilt kohelnud, mitmed põlengud alates Londoni suurest tulekahjust 1666. aastal on teda räsinud.

​Siiski on üleval sildike, mis juhatab soovijaid astuma läbi raudvärava ja sellele järgneva hämara, paari puuga kirikuaia. Kuid täpsemalt kuhu? Tegelikult on see hoopis Püha Anna luteri kogudus, mis kinnisvara omavalt St Mary-at-Hilli anglikaani kirikult ruume rendib ja pilvisel pühapäevahommikul jumalateenistuseks uksi lahti hoiab.

​Ent kirikulisi, kes kahe vana samba kohal kumerduva kupli alla kogunenud, pole luteri koguduselgi palju, koos külalistega napilt kümme: kes Soome juurtega, kes hoopis suahiili kogukonna esindajad. Valges albas suurekasvulisele vaimulikule, kes, rohelised stoolahõlmad lehvimas, käärkambris viimaseid ettevalmistusi teeb, on see aga eriline ja imeline päev. Preester Meelis Süld, keda Eesti Evangeelne Luterlik Kirik vaimulikuks vormistamast keeldus, valmistub jagama oma esimest armulauda.