MUULI JA AAVIK ⟩ Kalle Muuli: 5 protsenti pole õpetajate palgatõusuks kaugeltki piisav

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» luubi alla järgmise aasta riigieelarve, mille kohta ütles peaminister Kaja Kallas eilsel pressikonverentsil, et valitsus on jõudnud selle osas põhimõttelisele kokkuleppele.

Muuli mõtiskles, et kuigi majandus kasvab mühinal ning prognoosid on head, pole tema kuulnud, mida suurt kavatseb riik ära teha. Aavik märkis, et tema on uue riigieelarve kohta kuulnud, et hoitakse teadusrahastusele määratud üht protsenti.

Muuli ütles vastu, et teaduse rahastamine on kahtlemata hea, aga see tehti ära juba eelmise eelarvega. «Et üks protsent püsima jääb, on tore. Aga võib-olla oleks pidanud protsenti suurendama, kui see rõhk on teadusele pandud. Kui sa arvad, et see on see suur eesmärk, mida valitsus teeb,» lausus ta. «Selle tegi ära juba eelmine valitsus. Ma ei näe siin seda, mida tohutu majanduskasv juurde annaks.»

Ta selgitas, et rahandusministri jutupunktides oli struktuurse puudujäägi vähendamine, 5-protsendiline palgatõus õpetajatele, kultuuritöötajatele, sotsiaalkaitse valdkonna töötajatele ja päästjatele ning juba mainitud teadusrahastuse säilitamine. «Nagu see oleks mingisugune suur kangelastegu,» ei pidanud Muuli teadusrahastuse säilimist piisavaks.

Samuti polnud ta rahul lubatud palgatõusu määraga. «5 protsenti võib olla täiesti piisav väga mitmes valdkonnas praegusel ajal. Aga kindlasti ta ei ole piisav õpetajatele. See on minu meelest häbiväärne, kuidas õpetajatesse suhtutakse,» heitis ta ette.

Muuli meenutas, et kolm valitsust tagasi seati eesmärk tõsta õpetajate keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Mõne päeva eest prognoosis Eesti keskpanga juht Madis Müller, et keskmine palk tõuseb lähiajal 14 protsenti. Samal ajal hinnatakse järgmise aasta inflatsiooniks 4 protsenti ning oma osa võtavad kasvav elektri- ja gaasihind.

«Sellel ajal me ütleme, et õpetajate palk kasvab 5 protsenti? Mis asi see on? Ma arvan, et ka 20 protsenti on vähe öeldud,» ütles Muuli.

Marti Aavik. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Aavik täiendas, et probleemiks on ka õpetajate puudus ning olemasoleva õpetajaskonna vananemine. Uusi inimesi on aga raske meelitada pedagoogiametit valima, kui õpetaja keskmine palk jääb alla magistritasemega töötaja üldisele keskmisele palgale. «Tahaks, et ka kümne aasta pärast oleks Eesti koolid ja Eesti õpilaste tulemused sama head kui praegu,» selgitas ta palga tõstmise vajalikkust.

Aavik viitas endise haridusministri Jaak Aaviksoo seisukohale, et Eestis läheb liiga palju raha majade ülevalpidamisele, mistõttu tööjõu väärtustamisele jääb seda vähem. Ta arutles, et ilmselt SKT-protsendina ei saa hariduskulude osakaalu enam palju tõsta, sest Eesti on niigi OECD riikide seas haridusse investeerivate riikide tipus.

«See tähendab tegelikult väikekoolide sulgemist, raha suunamist sellele, et lapsi sõidutatakse omavalitsustes suurematesse koolidesse ja selliseid asju, mida teistpidi jällegi ei taheta teha, sest see on valulik ja ebapopulaarne,» sõnas ta.

Muuli ütles vastu, et kulutusi hoonetele on kokku tõmmatud nii Aaviksoo ajal kui ka hiljem. Tema hinnangul on haridus nii oluline valdkond, mis on samal ajal õpetajaskonna koosseisu poolt viidud nii kehva olukorda, et õpetajate palkade tõstmiseks võiks isegi kaaluda laenuvõtmist.

«Me võiksime vaadata õpetajate palku täiesti vabalt kui investeeringut. See ei ole mitte kulu, see ei ole raha ärasöömine, vaid investeering haridusse,» argumenteeris ta.

Aavik küsis, kuidas saab Muuli olla parempoolses erakonnas, kui ta toetab püsikulude katmiseks laenu võtmist. Muuli põhjendas, et see püsikulu toodaks riigile tagasi ning seetõttu ei oleks lihtsalt ärakulutatud raha.