Linnavolikogu kehtestas Nõmme üldplaneeringu

Puitvilla Nõmmel. Foto: KV.EE

Tallinna linnavolikogu kehtestas tänasel istungil Nõmme linnaosa üldplaneeringu.

Linnaosa üldplaneeringus määratakse kindlaks linnaosa tulevase linnaehitusliku arengu põhisuunad, üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning taristu põhimõtteline paigutus, millest lähtutakse edaspidi detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul Nõmme linnaosa seisukohalt äärmiselt oluline, et üldplaneering lõpuks kehtestati. «See paneb paika konkreetsed raamid ja põhimõtted ning loob õigusselguse, millega tuleb edaspidi arvestada. Üldplaneeringu puudumine on olnud probleem, mis võimaldas mõnel juhul väga avarat tõlgendamisruumi. Selle kehtestamist on toetanud ka Nõmme seltsid, kelle esindajatega ma augustis kohtusin,» lausus Terik.

«Üldplaneeringu koostamise protsess on koos mõningate pausidega kestnud kakskümmend aastat, mis on tegelikult ebamõistlikult pikk aeg. Kindlasti on oluline märkida, et dokumendis on fikseeritud kõik need väärtused, mis teevad Nõmmest Nõmme. Metsalinna miljöö, rohealade säilitamine ning arvestatud on Nõmme linnaosa ehitusmäärusega, mis oli seni eelkõige soovituslik dokument. Nüüd on hulk selle põhimõtteid saanud üldplaneeringus ka seaduse jõu,» ütles linnavolikogu esimees.

Üldplaneeringu põhieesmärk on suunata linnaosa arengut selliselt, et säiliks ka edaspidi Nõmme kui metsalinna miljöö, mille loob linnaosa hooneid ümbritsev looduslik männimets. Piirkondade eripära arvesse võttes on määratud kindlaks maakasutuse juhtfunktsioonid ja ehitustingimused. Eesmärgiks ei ole seatud üldist hoonestusstruktuuri tihendamist ja olemasolevate hoonete asendamist, vaid rõhk on kvaliteetse (elu)keskkonna säilitamisel, linnaruumi korrastamisel ja väärtuste rõhutamisel.

Nõmme kui metsalinn on valdavas osas parkmetsa ilmega linnaosa. Nõmmele on iseloomulik valdavalt männipuistuga kaetud lahtine hoonestusviis kuni seitsme elamuga hektaril. Nõmme keskmine asustustihedus on 30 inimest, väikeelamute alal 40 inimest hektari kohta. Krundi soovitatav metsapuudega kaetus on 25 protsenti.

Üldplaneeringus on paika pandud suurim lubatud hoonealune pindala, krundi minimaalsuurus, kruntide minimaalne lubatud haljastuse osakaal, krundi koormusindeks, hoonete kõrgus, hoonete arv krundil jne. Määratud tingimused on piisavad kõrghaljastatud aedlinnamiljöö säilimiseks. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused.

Eluhoonetena on linnaosas lubatud pereelamud ja väikeelamud ning üksikute olemasolevate korterelamutega alade linnaruumilise korrastamise eesmärgil erandina ka korterelamud. Samast eesmärgist lähtudes on seatud tingimused olemasoleva privaatse elukeskkonna säilimiseks.

Säilitatud on kõik olemasolevad pargid ja avalikud haljasalad, loodusväärtused on kaitstud ja eksponeeritud. Kuna linnaosa pargid ja rohealad on olulised elanike puhkealad, siis on antud tingimused rekreatsioonivõimaluste edasiseks parendamiseks nendel aladel.

Lisaks on üldplaneeringu eesmärk eelisarendada säästvaid liikumisviise. Planeeritud on jalgrattateede võrk, et suurendada jalgratta igapäevase kasutamise osakaalu, ning uued raudteepeatused, et muuta ühendus linnakeskusega kiiremaks. Planeeritud on seitse asumikeskust, millel on hea ühistranspordiühendus (enamasti raudteega) ja mis on seotud jalgrattateede võrgustikuga. Planeeritud on ka mitu «Pargi ja reisi» parklat, et vähendada linna liikluskoormust ja ärgitada linna lähiümbruse elanikke ühistransporti kasutama. Üldplaneeringu ettepanekutes käsitletakse liiklust linnaruumi osana, arvestatakse kergliikluse vajadusi ja keskkonnataluvust. Planeering käsitleb lisaks linnaosa katvat, rohealasid ja kergliiklusteid omavahel ühendavat rohelist võrgustikku, mis moodustab linnaosa ümbruskonnaga ühendava aasta läbi kasutatava terviseradade süsteemi. See parandab liikumis-, puhkamis- ja sportimisvõimalusi.

Nõmme linnaosa üldplaneeringu koostamisel on arvestatud viimaste aastate muutusi ja arengusuundumusi linnaehitust ja maakasutust märkimisväärselt mõjutavates valdkondades (sh elamuehituses, ettevõtlusstruktuuris, kaubanduses, teeninduses ja liikluses). Samuti on üldplaneeringu koostamisel arvestatud avalikke huve ja linna strateegilistes arengudokumentides sõnastatud üldisi arengueesmärke.

Üldplaneeringu koostamisel on järjepideva ruumilise arengu eesmärgil arvestatud ka varem koostatud linnaosa ruumilist arengut suunavate dokumentidega ehk Tallinna üldplaneeringu ja Nõmme linnaosa ehitusmäärusega. Üldplaneeringu koostamine on põhjendatud vajadusega käsitleda Nõmme linnaosa edasist arengut ühtses terviklikus dokumendis ning üksikasjalikumalt ja täpsemas mõõtkavas, kui seda on tehtud Tallinna üldplaneeringus.

Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringust lähtutakse piirkonna edasiseks arenguks vajalike detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.