Valitsuse kärpekirves langeb riigi tegevuskuludele leebemalt

Eilne päev kulus valitsusel riigieelarve detailide viimistlemise peale. Tegevuskulude kärpekirves majanduskasvust hoolimata ei kao, kuid kukub veidike pehmemalt. Pildil rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Tairo Lutter

Riigi eelarvestrateegias (RES) ette nähtud 60,4 miljoni eurone tegevuskulude kärbe, mis kevadel tekitas ühiskonnas palju poleemikat, jääb vaatamata prognoositud 9,5-protsendilisele majanduskasvule jõusse. Kompromiss kahe koalitsioonierakonna vahel tagab kärpeleevendused sisejulgeoleku- ja sotsiaalvaldkonnas, mis vähendab kärbet umbes kümne miljoni euro võrra.

Kevadel avalikustas valitsus riigi eelarvestrateegia, mille järgi said kõik ministeeriumid ja apoliitilised riigiasutused ülesande kärpida oma tegevuskulusid 4,2 protsenti, mis tegi kõikide ministeeriumite peale kokku 60,4 miljonit eurot. Tegevuskulud on näiteks majandamis- ja tööjõukulud.

Kärpe eestseisja Reformierakond põhjendas toona, et erasektoriga on vaja kriisi ajal solidaarne olla ja ühtlasi eelarveauku vähendada.

Päästjate palgatõusulootus

Kui Postimees kevadel riigiasutustelt küsis, mille arvelt plaanitakse nende haldusalas tegevuskulusid kärpida, vastasid pea kõik käsi laiutades, et kärpekohti hakatakse alles suvel vaatama. Kõik aga suve ootama ei jäänud.

Tegevuskulude kärbe hakkas poleemikat tekitama siis, kui kaitseministeeriumi haldusalas olev kaitsevägi asus kärpekäsku militaarsel kombel kiiresti täitma. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem tuli välja konkreetse plaaniga, et kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus lähevad kirve alla, lisaks veel mitu ametikohta. Seda valitsusparteid ei oodanud.