Vaatamata majanduskasvule jätkab valitsus tegevuskulude raiumist

Sarnane kärpevajadus pole Reformierakonna juhitavale valitsusele võõras. 2009. aasta majanduskriisi ning Andrus Ansipi teise valitsuse ajal pidid kõik ministeeriumid nuputama, kuidas viia ellu valitsuse nõutud seitsmeprotsendiline tegevuskulude kärbe. Foto: Madis Veltman / Postimees

Riigi eelarvestrateegias ette nähtud 60,4 miljoni eurone tegevuskulude kärbe, mis kevadel tekitas ühiskonnas palju poleemikat, jääb vaatamata prognoositud 9,5-protsendilisele majanduskasvule jõusse. Kompromiss kahe koalitsioonierakonna vahel tagab kärpeleevendused sisejulgeoleku- ja sotsiaalvaldkonnas.

Kevadel avalikustas valitsus riigi eelarvestrateegia, mille järgi said kõik ministeeriumid ja apoliitilised riigiasutused ülesande kärpida oma tegevuskulusid 4,2 protsenti, mis kõikide ministeeriumite peale tegi kokku 60,4 miljonit eurot. Tegevuskulud on näiteks majandamiskulud ja tööjõukulud.

Kärpe eestseisja Reformierakond põhjendas toona, et erasektoriga on vaja kriisi ajal solidaarne olla ja ühtlasi eelarveauku vähendada.