Freedom House: Eesti internetivabadus on jätkuvalt tipus

Internetivabadus Foto: Freedom House

USA mõttekoda Freedom House avaldas 11. raporti, milles analüüsiti 70 riigi inimeste õigusi ja vabadusi avalikus veebiruumis ning Eesti hoiab internetivabaduselt Islandi järel maailmas teist positsiooni.

Kõige paremini on internetivabadus kaitstud Islandil, mida näitab kogutud 96 punkti 100st võimalikust. Eesti jäi Islandile alla kahe punktiga ja asub raportis hinnatud 70 riigi seas teisel kohal. «Arenenud digiühiskonnana tuntud Eestis on võrguühendused head, veebisisu avaldamisel on riigi poolt kehtestatud piiranguid vähe ja kasutajate õigused on kaitstud,» ütles üks Eesti raportööridest, Proud Engineers digivalitsemise ekspert Hille Hinsberg.

Veebikeskkond toetas igapäevast tegevust ka Covid-19 pandeemia vältel. «Eesti digiriik ei saanud Covid-19 pandeemia tõttu kannatada ja inimesed said tänu digitaalsetele teenustele ning turvalisele elektroonilisele identiteedile hästi hakkama,» ütles Hinsberg.

Ta lisas, et Covid-19 pandeemia näitas inimkonna sõltuvust digitehnoloogiatest, kuid samal ajal muutub internet aina vähem vabaks. Üleilmselt on internetivabadus langenud juba 11 aastat järjest. Näiteks jälgimistööriistade kasutamine ja valeinfo kaudu veebikasutajate manipuleerimine kasvab pidevalt.

«Näeme teistes riikides toimunud õiguste piiramise näitel, et muutused internetivabaduses võivad toimuda tasahilju ja ohtlik trend ilmneb erinevate sündmuste jadana. Seetõttu tuleb pidevalt otsida tasakaalu piirangute ja põhiõiguste tagamise vahel. Oluline roll selles on nii seadusandjal kui ka järelevalve asutustel,» ütles Hinsberg.

Ehkki Eesti püsib kõrgel positsioonil, on raportis välja toodud signaalid, millele tasub tähelepanu pöörata kõigil, kelle roll on tagada õiguste järelevalve. «Kasutame iga päev telekommunikatsioonivahendeid, sealhulgas mobiiltelefoni, nutiseadmeid ja internetti, ning omame kontot ühes või mitmes sotsiaalmeediavõrgustikus. Kõik need tegevused jätavad endast maha hulga andmeid. Inimesed peavad saama usaldada oma riiki, kes on kogunud meie kohta nii sideandmeid kui ka biomeetrilisi andmeid,» märkis Hinsberg.

Ta tõi välja, et olulisi seadusi on äsja muudetud ja pole veel selge, mida see isikute õigustele kaasa toob.

Parasjagu arutatakse riigikogus elektroonilise side seaduse muudatusi, mille eesmärk on vältida küberrünnete ja poliitiliste manipulatsioonide ohtu tehnoloogia omanike, sealhulgas teiste riikide omanduses olevate suurfirmade kaudu. See tähendab, et sideettevõtted peavad kooskõlastama kasutatavad seadmed ja tarkvara. Turuosalised väidavad, et selline kontroll kahjustab vaba konkurentsi.

Samuti on selgitamisel sideandmete säilitamise kohustus ja nende kasutamise kord. Riigikohtu otsuse tulemusena on sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses välistatud seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

ABIS (automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteem) seadus lõi aluse andmekogu loomiseks, mis võimaldaks koondada praegu erinevatesse andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed. Eesmärk on teha riigile nende andmete töötlemine lihtsamaks, näiteks kuritegude tõhusamaks lahendamiseks. Kuigi seadus võeti vastu, analüüsib õiguskantsleri veetav töörühm riske, mis tekivad isikuandmete kogumisel ühel ja nende kasutamisel hoopis teisel eesmärgil. Töörühm peab selgitama, millistes menetlustes biomeetrilisi andmeid kasutama hakatakse ja kas selline töötlemine tagab inimeste põhiõigused.

Hinsbergi sõnul ei ole internetivabadus Eestis praegu ohus, kuid selle eest tuleb jätkuvalt hoolt kanda. «Inimesed saavad ka ise oma käitumisega hoida veebis loodavat sisu turvalisena. Mida keerulisem teema, seda enam tuleb eelistada üksnes sellist infot, mis pärineb usaldusväärsetest allikatest,» ütles Hinsberg.

Raporti autor julgustab inimesi huvi tundma, kuidas nende andmeid kasutatakse. Seda saab igaüks teha andmejälgija rakenduse kaudu portaalis www.eesti.ee. Selleks, et olla kursis oma õigustega veebiruumis, on abiks ka õiguskantsleri algatusel koostatud juhis «Igaühe õigused e-riigis».

Eesti raporti koostas Freedom House'i kutsel sõltumatu erafirma Proud Engineers. Raportis esitatud indeks kujuneb kolme alamkategooria punktide liitmisel. Nendeks on juurdepääs ja ühendused, piirangud veebisisule ning kasutajate õiguste kaitse.

Proud Engineers on digiühiskonna eksperdid, kelle igapäevatöö on nõustada digiarengu tegevusi nii Eestis kui välisriikides. Proud Engineers teeb koostööd nii avaliku kui erasektoriga ning on sõltumatu konsultatsioonifirma.

Freedom House'i raport hõlmab perioodi mullu juunist tänavu maini. Hinnang on koostatud sel ajavahemikul toimunud sündmuste ja internetivabadust mõjutava tehnilise, poliitilise, õigusliku keskkonna ning avalikus aruteluruumis, sealhulgas online-meedias ja sotsiaalmeedias kujunenud praktika alusel.