Reitingud: Reformierakonna toetus on lähiajaloo madalaimal tasemel

Kaja Kallas Foto: Margus Ansu

Reformierakonna toetus on kukkunud lähiajaloo madalaimale tasemele ning valitsuse juhtpartei edestab teisel kohal olevat Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda veel vaid napi 1,4 protsendipunktiga, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 25,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 24,2 protsenti ja Keskerakonda 18,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,5 protsendipunkti võrra ning viimased viis nädalat kestnud languse jooksul on peaministripartei kaotanud oma toetusest 5,4 protsendipunkti. See tähendab, et Reformierakonna toetus on nüüd madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

EKRE toetus on viimase kahe nädala jooksul kasvanud 2,3 protsendipunkti võrra ning vahe Reformierakonnaga on kahanenud 1,4 protsendipunktini. Nii väike pole nende kahe erakonna vahe Norstati küsitlustes varem olnud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,7 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,5 protsendiga ning Isamaa 7,1 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab 44 protsenti ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse valitsuse ametisoleku ajal veel nii madal olnud.

Teadur Martin Mölderi sõnul on praeguste pikaajaliste trendide jätkudes kuude küsimus, kui EKRE tõukab Reformierakonna Eesti populaarsema erakonna troonilt. EKRE toetus oli alates 2019. aasta valimistest kuni 2021. aasta alguseni stabiilne ning hakkas jõudsalt kasvama siis, kui Jüri Ratas pidi peaministritooli Reformierakonnale loovutama.

Möldri sõnul pole Reformierakond kunagi olnud nii tihedas poliitilises konkurentsis. «Vastaspoolusel ohustab teda EKRE, kes on palju tõsiseltvõetavam vastane, kui Keskerakond seda eales oleks suutnud olla. Ning nende endi tagalas on ennast sisse seadnud Eesti 200, kellel on väga tugev potentsiaal ajapikku hakata Reformierakonna tuumiktoetajaid enda selja taha koguma,» ütles Mölder.

Kohalike valimiste lõppedes hakatakse Mölderi sõnul valmistuma riigikogu valimisteks ning need jõujooned loksuvad paika just nüüd.

«Praeguse valitsuse võimekus tulla välja hapuks läinud koroonavaktsineerimise protsessist ja saada hakkama inimesi potentsiaalselt valusalt puudutavate probleemidega nagu elektrihinna tõus ning opositsiooni võimekus kuvada ennast valijatele mõistlikuma ja soodsama alternatiivina määravad ära selle, kuidas need jooned paika saavad,» ütles Mölder.