Õiguskantsler riigikogule: kool ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks

Õiguskantsler Ülle Madise. Foto: Sander Ilvest

Teisipäeval andis riigikogule ülevaate oma 2020.–2021. aasta tegevusest õiguskantsler Ülle Madise, kes tunnustas riigikogu tehtud seaduseparanduste eest, mis aitasid lahendada inimlikke probleeme.

Madise tõi ettekande alguses välja, et aastaga sai ta üle 5000 erinevat laadi pöördumise, kaebuse, avalduse, millest sisulist lahendamist vajas üle 3000 asja. Õiguskantsleri sõnul kasvas töö maht aastaga viiendiku võrra ja kuue aastaga on maht suisa kahekordistunud. «Nagu ikka, kui vähegi saame, siis püüame meile oma mure usaldanud kaaskodanikku aidata ja kasutame selleks kõige lühemat õiguspärast teed,» kinnitas Madise.

Madise tänas riigikogu selle eest, et mitmel juhul said inimese ebaõiglase kohtlemise allikaks olnud seadusesätted parandatud ja tõi näitena noortele psühhiaatrilise abi kättesaadavaks tegemise, ohutuse parandamise koolilaste ekskursioonibussides ja väärteo ohvritele antud rohkem õigusi.

Probleemsed hooldeasutused ja vanglad

Uue nähtusena hakkasid õiguskantslerile silma omaalgatuslikud koormised ja maksud. Näiteks detailplaneeringu kehtestamise eest tuleb maksta mõnes vallas teatud summa kohalikku eelarvesse sotsiaalse infrastruktuuritasuna või tasuna kohalikule kogukonnale tehase talumise eest. «Iseenesest võib tegemist olla täiesti õige asjaga, aga see oleks koht, kus riigikogu peaks looma sellise kohaliku maksu või koormise võimaluse,» pani ta ette.

Madise ütles, et seaduslikkuse nõudmine ei ole tarbetu norimine. «Ainult õigusriik loob eeldused selleks, et meil oleks terve usaldusväärne majanduskeskkond, ja samamoodi loob see eelduse inimeste turvatundeks,» sõnas õiguskantsler. Süsteemsetest vigadest on õnnestunud parandada mitmeid juhtumeid, mille puhul ta tõi näiteks juhise, mis puudutab tollis pakkide avamist.

Madise märkis, et õiguskantsler on ka puuetega inimeste õiguste austamise järelevaataja ja edendaja. Tema sõnul peaksid kõik hooned ja avalik ruum olema turvalised ja ligipääsetavad kõikidele, kellel on raske liikuda ja selles osas on tema sõnul ka positiivseid arenguid. Näiteks uued bussihanked tehakse madalapõhjalistele bussidele. Kuulmislangusega inimesi aitab Tallinna Tehnikaülikooli tiitritarkvara, mis suulise kõne kiiresti subtiitriteks muudab ja nägemispuuetega inimestele mõeldes valmis esimene kirjeldustõlkega film. Samas negatiivne on, et kui hakati inimesi vaktsineerimisele registreerima, siis unustati pimedad ära.

Madise sõnul on õiguskantsleri töö üheks osaks ka kontrollkäigud psühhiaatriahaiglatesse, vanglatesse, hooldekodudesse, kus aastatega on olukord läinud paremaks, aga palju on ikkagi veel valesti. Probleemidena tõi ta välja personalinappuse hooldekodudes, väga madala palgataseme ja nõutava väljaõppe puudumise.

Vanglates jätkub Madise sõnul lubamatu praktika, kus oma vanemat külastama tulnud laps otsitakse läbi alasti, mis on ilmselgelt rahvusvaheliste põhimõtete rikkumine, Eesti põhiseaduse rikkumine ja täiesti lubamatu.

Kriisi ajal ei tohi seadusi painutada

Madise meenutas, et möödunud ülevaateaastal tuli tal sageli selgitada, et õiguskantsleril tuleb ka kõige raskema kriisi ajal lähtuda põhiseadusest ja seadustest. «Ka pandeemia ajal tuleb meie põhiseaduse kohaselt põhjendada piiranguid ja vabaduse võtmist, mitte vastupidi,» ütles Madise. Tema sõnul kipuvad just pandeemia ajal kiiruga pähe tulema lihtsad lahendused ja just siis kaldub rahvas ise kõva kätt ja põhiõiguste rikkumist nõudma.

«Õigusteadus ei ole ja ei tohi olla formaalne normi uurimine,» rääkis Madise. «Põhiõiguste piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb alati faktid selgeks teha, elulised asjaolud selgeks teha, uurida erinevate valdkondade teadustulemusi, kaasata teiste elualade tundjaid. Ja siis loogiline argumenteerimine viib hinnanguni ühe või teise otsustuse põhiseaduspärasuse kohta.»

Madise rõhutas, et põhiseaduse järgi juhib riiki riigikogu. Paraku näeb õiguskantsler oma töös, et see raam, milles ettevõtjad peaksid ausa konkurentsi tingimustes tegutsema, nihkub seaduse asemel ministri määrusse või juhendisse, mis head majanduskeskkonda ei kindlusta. «Põhiseadusevastane oleks see niikuinii, sest Eesti põhiseaduse järgi kõik olulised küsimused peabki otsustama riigikogu,» kõneles õiguskantsler. «Mitmel korral oleme märganud, et ettevõtjad ise ka tahaks libistada konkurentsitingimusi määratlevad sätted seadusest kõrvale. Võimalik, et väga head tahtes, aga äkki on seal taga ka lobismi idu.»

Madise sõnul peab üleriigilise mõjuga kõiki inimesi puudutavad põhiõigusi kitsendavad otsused langetama riigikogu. «See kindlustab nii avaliku arutelu 101 elukogemuse peegeldumise tehtavas otsuses ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve,» lausus ta.

Ettekande lõpetuseks rääkis õiguskantsler kohalike valimistega seotud laste ja noorte õigustest. «Lapsed ja noored ootavad ennekõike uutelt volikogudelt, et nendel oleks kuskil olla, turvaliselt olla, omavahel juttu ajada,» viitas Madise läbiviidud küsitlusele. «See oli noorte suur soov, et nende vajadusi tähele pannakse ja et nendel oleks kuskil olla.»

Madise sõnul võib kohalike valimiste kampaaniat läbi viia noortekeskuses või koolis, sest ka 16- ja 17-aastastel on hääleõigus, kuid piir on lihtne: «Kool ega noortekeskus ei tohi muutuda ühe erakonna valimisstaabiks.»