Hololei: Nordica peaks lendama ka Tallinnast

Henrik Hololei Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juht Henrik Hololei leiab, et kui Eesti riigi omanduses on lennundusettevõte, siis oleks elementaarne, et see lendaks kodulennujaamast eri sihtkohtadesse. 

«Kuidas Eesti riigile kuuluv lennuettevõte tegevust jätkab, on küsimus omanikule. Kui meil on riigi omanduses lennuettevõte, siis oleks elementaarne, et ta lendaks kodulennujaamast eri sihtkohtadesse. Täna ta seda ei tee seda. Täna teeb allhankeid ja teeb seda edukalt, mis aitab ettevõtet vee peal hoida. Kas see on aga riigi omanduses oleva lennufirma tulevik, see on küsimus omanikele,» rääkis Hololei «Terevisioonis».

Hololei märkis, et ajutine riigiabi raamistik lennunduses kestab aasta lõpuni ja siis jõutakse tagasi pandeemiaeelsesse normaalsusesse.

«Riigiabi on lubatud lennunduses anda turu tingimustel üks kord 10 aasta jooksul. Pandeemia ajal on olnud võimalused teistsugused kui normaalses olukorras. Seetõttu on eri lennuettevõtted saanud pandeemia ajal selliseid riigiabi süste, mida nad muidu ei saaks. Eriolukord kestab selle aasta lõpuni ja siis jõuame tagasi normaalsusesse. Kuid ka need praegused rahasüstid peavad olema legaalsed ja me kontrollime neid,» kinnitas Hololei.

Pandeemia-aegse riigiabiga on mitmed lennufirmad palju abi saanud, mis on Hololei hinnangul mõistlik, sest pandeemia on olnud ülekohtune eriti turismi- ja transpordisektorile. «Teiselt poolt on ka lennufirmasid, kes ei ole sentigi abi saanud ja kes lendavad täna kõige rohkem. Parim näide on Ryanair. Neil on praegu 87 protsenti lendudest, mis olid neil enne pandeemiat, samas kui need lennufirmad, kes on saanud suuri toetusi, lendavad kuskil 50 protsendi peal.»

Koroonapandeemia üheks suurimaks veaks peab Hololei seda, et riigid sulgesid piire, mille tõttu kadus inimestel igasugune soov reisida. «Sa ei teadnud, kuhu sa jõuad. Millised on need tingimused. Kas pead istuma karantiinis. Millised dokumendid peavad sul olema. See kõik oli väga suur tagasilöök. Ja võttis poolteist aastat, et sellest üle saada.»

1. juulist kehtima hakanud digitaalne Covid-sertifikaat on aidanud tema sõnul Euroopa lennundust oluliselt taastada.

«Selliseid samme oleks pidanud palju-palju varem astuma. Aga eks see pandeemia tuli meile kõigile ootamatusena ja me ei osanud kohe reageerida,» ütles Hololei ja lisas: «Kõige olulisem õppetund sellest kaasa võtta on see, et ei tekiks enam olukorda, kus kõik suletakse. Kus inimesed on teadmatuses ja igasugu ühendatavus lõpetatakse ära. Seda ei tohiks mitte kunagi juhtuda enam.»