VÄLISMÄÄRAJA ⟩ Kalev Stoicescu: sisuliselt on Venemaa Valgevene annekteerinud

Politoloog Karmo Tüür, Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu ja saatejuht Hannes Hanso võtsid Kuku raadio saates «Välismääraja» arutleda Venemaal toimuvatest sündmustest. Räägiti suurõppus Zapad 2021 käigus toimunust ning nädalavahetusel läbi viidud valimistest, kus võimuerakond Ühtne Venemaa joonistas endale toetuseks jälle suure enamuse.

Stoicescu tõi esile, et Venemaal on kombeks, et sõjalistel õppustel on ka teatud poliitilised järelmid või plaanid, mida hakatakse teostama. «Nüüd oligi küsimus, kas midagi toimub lääne suunas seoses Zapadiga. Tegelikult toimus küll. Mitte selles mõttes, et Venemaa oleks rünnanud Balti riike, Poolat või Ukrainat. Vaid selles mõttes, et sisuliselt on toimunud Valgevene de facto annekteerimine integratsiooni ja liitriigi sildi all,» kirjeldas ta nüüdsete õppuste mõju.

Kalev Stoicescu. Foto: Mihkel Maripuu

Ta selgitas, et päev enne õppuste algust lendas Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka Mosvkasse, järgmisel päeval algasid Minskis liitriigi ministrite nõukogu kohtumised ja istungid, kus kiideti heaks ligi 30 integratsiooniprojekti.

Stoicescu prognoosis, et Venemaa sõjaline kohaolu hakkab peale Zapadi õppusi olema Valgevenes formaalsus, mis näitab, kuivõrd sõltuv on Lukašenka Kremlist.

Teaduri sõnul teab Lukašenka väga hästi, tänu kellele ta Valgevene protestilained üle elas. «Nüüd Kreml kasutab teda ära kuni lõpuni. Kuniks Valgevene on ära integreeritud ja siis tehakse Kremlis otsus tema [Lukašenka] kohta, kas ta jätkab või mitte,» arutles Stoicescu.

Tüür meenutas, et esimene liitumisleping Venemaa ja Valgevene vahel sõlmiti 1991. aastal. Hiljem on veel mitu korda proovitud erinevaid formaate käima tõmmata, aga kõik on vaikselt hääbunud. Selleaastaste Zapadi õppuste puhul oli tema sõnul tähelepanuväärne, et ei nähtud presidente, Vladimir Putinit ja Lukašenkat koos polügoonil õppuseid juhtimas.

Saatejuht Hannes Hanso täpsustas, et Putin käis küll polügoonil kohal, aga Lukašenkat seal ei olnud. Tüür selgitas, et tavaliselt tehakse koos ühine etteaste, et demonstratiivselt näidata oma enam-vähem võrdväärsust.

Karmo Tüür. Foto: Sander Ilvest/Postimees

Tüüri sõnul on Valgevene rolliks olla platsdarm, millel toimuvaid õppusi saab näidata ühistegevusena. Seekord toimus õppuste järel ka normatiivne muudatus. Ta seletas, et varem võis öelda, et Venemaa vägesid Valgevene territooriumil praktiliselt ei olnud, oli vaid kaks pisikest punkti radarimeestega.

Tänavu pandi õppuste käigus alus kahele ühisele väljaõppebaasile, mis baseeruvad Venemaa spetsialistidel: õhutõrjespetsialistid ja sõjaväelendurid. «Nüüd on Venemaa sõjaline kohaolek Valgevenes kordades tugevam, kui ta oli enne,» võttis Tüür kokku.

Valgevenet on Venemaal siiski vaja, sest Kreml saab seda esitleda kui näidet, et välisriigid on huvitatud Venemaaga koostööst. «See on minu alatine vastuargument, kui öeldakse, et Venemaa neelab Valgevene alla. Vat siis Venemaa kaotaks aktraktiivse ripatsi, millele ta saab alati osundada, et näete, meil on terved riigid, mis tahavad meiega koostööd teha,» sõnas Tüür.

Stoicescu nõustus, et Venemaa huvides pole Valgevene riiklust kaotada. «Formaalselt ta jääbki riigina edasi eksisteerima, aga de facto ta enam ei ole iseseisev riik minu arvates,» märkis teadur. Tema sõnul on Venemaa jaoks tähtis Valgevene territoorium. Valgevene relvajõud ja eriteenistus lisavad oma osa juurde, aga nad ei ole nii olulised kui Valgevene maa-ala, mis läheneb Suwalki koridorile ja Kaliningradi oblastile. Tähtis on ka lähedus Põhja-Ukrainale.