:format(webp)/nginx/o/2021/09/19/14080810t1h3445.jpg)
Ehkki Grigori Levtšenko on ammu kaitsepolitsei ridadest lahkunud, töötanud pikki aastaid erabisnises, on vanale operatiivtöötajale omane pisut umbusklik suhtluslaad jäänud.
«Mis on me vestluse eesmärk?» küsib ta. «Millist lugu te teha tahate? Kes peale minu veel räägivad?» jätkab ta küsimustega. Vaevu uskudes, et püüan tema abiga meenutada, mis toimus vahetult Läänemere suurima ja traagilisima rahuajal toimunud laevaõnnetuse järel me riigis. Kuidas reageeriti, milliste võimalustega spekuleeriti, mida kahtlustati ja mida uuriti?