Tuuker: lähen Estoniale hukkunute lähedaste nimel

Moritz Sheibler on avatud jutuga ja mõnusa olekuga sakslane, kes ei tulnud ekspeditsioonile raha teenima, vaid pigem sümboolse summa eest. Foto: Madis Veltman

Margus Kurmi eestvedamisel Hollandist Eemshaveni sadamast teele asunud laev jäi eile kolmeks tunniks seisma, kuna Kieli kanali lüüs olevat katki sõidetud. Kui laev lõpuks liikuma hakkas ja lüüsi pääses, tuli seda jäädvustama saksa päritolu Moritz Scheibler.

«See on mul teine kord,» ütles ta. Esimest korda viis elu teda Estonia huku paiga juurde 2000. aastal, kui seal tegi uurimistööd vastuoluline ajakirjanik-dokumentalist Jutta Raabe, kes vilistas seadustele. «Meil tekkisid probleemid. Laev oli liiga väike, tõusis torm, murdus kraana... See lugu on pikk. Juhtus nii palju õnnetusi, et polnud aega sukelduda,» kirjeldas Scheibler toonast käiku merele.

Scheibler rääkis, et see pole tal niisama üks tööots, kuhu on juhuslikult kaks korda sattunud. Estoniale sukeldumine on midagi unistuselaadset. «Mäletan aega, kui Estonia hukk oli suur asi Saksamaa ajalehtedes. Ma tahtsin alati ka sukeldumisega tegelema hakata, tahtsin teha suuri asju. Ja siis kord ema ütles, et see oleks hea koht, kuhu tulevikus sukelduda,» meenutas Scheibler. Aasta hiljem alustas ta sukeldumist ja on teinud seda viimased 26 aastat.