INTERVJUU ⟩ Peaminister Kallas: suurte kriiside puhul peab juhtimine olema ministrikeskne

Kaja Kallas Foto: Margus Ansu

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas käis 17. septembril Harju maakonnas visiidil. Padisel kohtus ta Lääne-Harju Koostöökoguga ja andis lühikese intervjuu Postimehele. Võtsime ette aktuaalsed küsimused peaministri praeguselt töölaualt ning muudatused riigieelarve koostamisel ja valitsusasutuste koostöö korraldamisel.

Mida valitsus saab teha, et elektri hind kontrolli alla saada?

See hind juba langeb. Meil on börsihind ning enamiku aega oleme nautinud hinda, mida börs annab. See, et elektri hind on praegu kõrge, sõltub kolmest põhjusest. Esimene on, et CO₂ kvoot on väga kallis, tõusnud 30-lt 60 eurole, mis tähendab, et kõik süsinikurikkad energiaallikad on lihtsalt väga kallid. Paraku on aga nii, et taastuvenergiaallikad – päikese ja tuule energiamahud ning ka Norra hüdroelektrijaamad – on tootmist vähendanud, mistõttu hind kõigub. Inimesi, kellel on tõesti raske, saavad toetada kohalikud omavalitsused, aidata neil üle elada perioodi, kui elektri hind on kõrge. Seda meelt ma ei ole, et hinna reguleerimine oleks õige tee. Enamik sellest ajast, kui oleme elektribörsiga liitunud olnud, alates 2013. aastast, on toonud meile tegelikult odavama elektri.

Koroonasurmajuhtumite arv on tõusus, eriti suure löögi all on vanade inimeste hooldekodud. Kas on kavas midagi koroonastrateegias muuta?

Arutasime neljapäeval valitsuses tõhustusdooside kasutamist, mida peaks inimestele tegema. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik lubas tulla teisipäeval valitsusse kavaga, kuidas hakkame edasi minema. Vanemate inimeste kaitse on järjest suurem murekoht, sest hooldekodude inimesed haigestuvad liiga tihti.

Vaktsineerimistempo jätab Eestis üldse palju soovida?

Jah, vaktsineerimistempo on jäänud pidama. Sama on juhtunud paraku ka teistes riikides. Tõsi küll, pidama on jäädud eri tasemetele, meil madalamale. Sotsiaalministeeriumi uus meeskond on tulnud välja kastist-välja-lahendustega, et jõuda võimalikult paljude inimesteni. Kui vaadata neid, kes ei ole päris vaktsiinivastased, on n-ö kõhklejad, siis nende inimeste veenmine on vajalik, kuid võtab palju aega. Rohkem, kui oleme seni teinud. Meditsiinilise haridusega inimesed ja arstitudengid helistavad ja teevad motiveerivaid intervjuusid. Esimene põhjus, miks inimesed ei vaktsineeri, on hirm kõrvalnähtude ees ning seda hirmu saavadki kõige paremini hajutada meditsiinitudengid. Veenmine võtab lihtsalt rohkem aega, kuid see pingutus tuleb meil ära teha.