MUULI JA AAVIK ⟩ Kalle Muuli: elektri- ja gaasihinna tõus toob väga koleda talve

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik arutasid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» elektrihinna üle, mis lööb iga päev uusi rekordeid. 

Muuli märkis, et elektri hind on järsult tõusnud juba kevadest. Ta arutles, et keskmisest hinnast on keeruline rääkida, sest inimestel on erinevad paketid ning lisaks kõigub elektri hind vastavalt sellele, millised ühendused on töökorras ning kuidas on olukord taastuvenergia varudega. Üldiselt on tema sõnul siiski selge, et elektrihind on mitmekordistunud.

Muulile tundub, et valitsusel ei ole mingit mõistlikku plaani, kuidas hädalistele hinnatõus hüvitada või muul moel vaevusi leevendada. «Mulle isegi tundub, et valitsus ärkas alles mõni päev tagasi, kui majandusminister hakkas Euroopasse kirju saatma ja peaminister sel teemal sõna võttis. Mina sain tema sõnavõtust aru, et reguleerima me ei hakka ja mingeid muid mõtteid ka ei ole,» heitis ta ette.

Marti Aavik. Foto: Remo Tõnismäe

Aavik täpsustas, et elektriarve ei tõuse siiski sama palju kui elektrihind, sest see hõlmab ka võrgutasusid ja makse. Tema sõnul on elektrihinna tõusu olnud aastaid ette näha ning Aaviku hinnangul pole selle põhjus olnud rohepoliitika, vaid mitme olulise tuumajaama võrgust välja lülitamine, mis vähendab tootmisvõimsust. Samal ajal pole päikese- ja tuuleenergia salvestusvõimalused järgi jõudnud.

Ta seletas, et koroonapiirangute aegne tootmisseisak lükkas elektrihinna tõusu edasi. Nüüd, kus majandus ja tootmine on taastunud, aga pakkumine ei ole tõusnud, elektrihind kerkibki.

Aavik lisas, et varasem suhteliselt madalate hindade keskkond ei ole soosinud investeeringute tegemist, mis tõstaks tootmisvõimekust. Samuti on Aavik asjatundjate käest kuulnud, et negatiivselt mõjuvad ka riiklikud toetused, mis ei ole Euroopa Liidus ühtsed. «Kuna iga riik rapsib siia-sinna oma toetustega, siis kokkuvõttes ühtsel turul väga keerulised toetusskeemid pigem pärsivad investeeringuid kui soodustavad,» sõnas ta.

Muuli polnud nõus, et elektrihinna tõus pole tingitud rohepoliitikast. «Isegi tuumajaamade kinnipanek on olnud vähemalt Saksamaal ja mõnes teises riigis otseselt roheliste nõudmine,» ütles ta.

Aavik täpsustas, et selles on Muulil õigus, aga ta pidas silmas, et hinnatõus pole nii vahetult seotud süsinikukaubandusega, nagu seda püütakse esitada. Muuli leidis, et Eestis on elektrihinna tõus siiski süsinikukaubandusega seotud, sest viimane on sellel aastal vähemalt kahekordistunud. «See läheb ju otseselt hinda sisse,» sõnas ta.

Muuli ei taha sellega siiski öelda, et rohepoliitika peaks ära lõpetama, vaid et seda tuleb teha nii, et ei tekiks suuri raskusi inimestele ja majandusele. «Ees on talv ja lisaks elektrihinnale on juba tõusnud Vene gaasi hind. Sellega hakatakse kütma, siis hakkab see ka arvetel kajastuma. See saab olema väga kole, mis meid eeloleval talvel ees ootab tänu lühinägelikule rohepoliitikale, mida on viljeletud,» ütles ta.

Aavik tõi välja, et probleemil on kolm nurka. Üks on varustuskindlus ehk tagamine, et lambid võiksid põleda kogu aeg. Seda võetakse loomulikuna, aga varustuskindluse tagab süsteem ja töö. Teine on hind tarbijatele, mis mõjutab nii kodumajapidamisi kui majandust. Ta tõi näiteks, et kõrge elektrihind on pannud praegu pausile mitmed elektrimahukad tootmised, näiteks väetisetootmise ja metallitööstuse.

Kolmas on keskkond, mida ei peaks võtma ainult globaalse süsinikuheitme kogusena, vaid ka vahetult inimeste tervisena. Nii on roheliste eesmärkide vastu minemine tema hinnangul ka tervise-eesmärkide vastu minemine.

Muuli tõi esile Isamaa ettepaneku elektrihinna tõusust tekkinud löögi pehmendamiseks. «See plaan oli väga lihtne. Süsinikukvoodi hind on tõusnud ja sellest laekub riigikassasse sel aastal arvatavasti umbes 100 miljonit eurot rohkem, kui oli kavandatud varasema madalama hinnaga. Seda 100 miljonit eurot võikski kasutada hüvitamiseks nendele inimestele, kelle elektrihind on tõusnud,» selgitas ta.

Muuli sõnul saavad ametnikud välja töötada täpsed ettepanekud, kes peaksid kuuluma hüvitatava kontingendi hulka. «Aga tahaks, et eestvedajaks ei oleks mitte riigikogu opositsioon, vaid eestvedajaks oleks valitsus,» märkis ta.