AK ⟩ Josep Soler: ülikooli keelepoliitikast pandeemiajärgses maailmas

Stockholmi Ülikooli kaasprofessor Josep Soler. Foto: Erakogu

Koroonapandeemia on kõrghariduse rahvusvahelistumist üksjagu raputanud, ülikoolid aga loodavad siiski endise olukorra taastumist. Kuid mida suuremaks jääb virtuaalse õppe ja töö osakaal, seda keerulisemaks võib minna eesti keele seisund ülikoolis, kirjutab katalaani juurtega rakenduslingvist Josep Soler.

Pandeemiajärgsest ülikoolist kirjutamine septembris 2021, mil koroonakriis pole veel kaugeltki läbi, tundub veidi hirmutav, võib-olla isegi etteruttav. Kuid kõrge vaktsineerituse tase paljudes riikides (vähemalt Euroopas) tähendab, et selle väga keeruka aja lõpphorisont ei tohiks olla enam meist kaugel. Nii on aeg pöörata tähelepanu ka kõrghariduse keelepoliitikale ja -praktikale pärast pandeemiat.

Pakun selles lühikeses kirjatükis mõningaid mõtisklusi, tuginedes argumentidele, mida olen mujal raamatutes ja artiklites pikemalt esitanud – vt «Language policy and the internationalisation of higher education: A focus on Estonian higher education» (Soler, 2019); ja «University branding and the internationalisation of higher education in the Baltic states: The role of language» (Soler, 2020).