/nginx/o/2021/09/16/14073687t1h64e5.jpg)
Rahvastiku kiire juurdekasv, põllumaa mullastiku vaesumine, kalavarude vähenemine ning kliima heitlikkus on aasta-aastalt suurendanud toidupuudust maailmas, mille tõttu on üheks oluliseks teemaks saanud tulevikutoit. Uurisime teadlastelt, kuhu liigub toidu areng ning kuidas saaks iga inimene panustada nii oma tervise parandamisse kui ka maakera kurnamise vähendamisse.
„Inimene on oma evolutsiooni käigus olnud tihedas seoses looduskeskkonnaga, aga nüüd sattunud tehiskeskkonda, mis mõjutab tugevalt meie tervist. Seega on üks tulevikutoidu suund leida üles ja pakkuda neid toidu komponente, mis masstootmises puudu jäävad,” selgitavad Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson ja mikrobioomi uurija Viia Kõiv. „Üheks selliseks punktiks on toidus elavad mikroobid, kellest mõned mõjutavad meie tervist oluliselt. Püüamegi leida need puudujäävad mikroobid üles, et nendega toitu rikastada.”
Nende sõnul oli 10-15 aastat tagasi „öko“ või „tervise“ märkega toit väga nurgatagune toode. Nüüd on sellistest toitudest pea kõigis suuremates poodides oma riiulid ja osakonnad. Seega on inimeste soov tervisliku toidu järele tõusnud ja paljud on nõus selle eest ka rohkem raha välja käima. „Samas ei ole olemas keskmist inimest. On neid, kes püüavad tervislikult toituda ja neid, kes sellele ei mõtle. Kindlasti on murekohaks ka ülekaalulisus, seda eriti kasvav ülekaalulisus laste puhul. Eks siin on põhjuseks vähene liikumine ja ka toit ning magusad joogid. Probleeme on muidki. Näiteks punast liha sööme poole rohkem kui tervislik oleks.”
Tänapäeva toidumaailmas on aina raskem orienteeruda
Ka Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent Katrin Laos ütleb, et inimesed muutuvad järjest teadlikumaks tervislikust toitumisest ja soovivad oma toidulauda vastavate toodetega ka rikastada, kuid tema sõnul on samas tänapäeva info ülekülluse ja suunamudijate soovituste saatel tavainimesel üha keerulisem orienteeruda ning teaduspõhist teavet tooteturundusest või lausa valeinformatsioonist eristada.
„Teadusinfo põhineb põhjalike uuringute läbiviimisel ja tulemuste hindamisel. Sageli on aga üleliia lihtsustatud või üldistatud sõnum atraktiivsem. Kes ei tahaks kuulda, et peate menüüst vaid süsivesikud kõrvaldama, et saada bikiinivormi? Kõik otsivad imerohtu, kuid ei imedieet ega supereliksiir ole lahendus! Järgima peaks teadlaste koostatud tasakaalustatud riiklikke toitumis- ja liikumissoovitusi,” sõnab Laos.
Kui mõned aastad tagasi viidi Eesti elanike seas läbi toitumisuuring, selgus, et paljude inimeste toiduvalikud ei ole tasakaalustatud. Süüakse palju magusaid ja soolaseid näkse ja liha ning vähe köögivilju, kala ja pähkleid-seemneid. Seega on teadlaste sõnul kindlasti vaja teha enam selgitustööd. Mõned nipid tervislikumaks toitumiseks on seejuures väga lihtsad: näiteks lihasöömise vähendamine on kasulik tervisele ja aitab säästa ka keskkonda. „Ega siin ei ole kõige mõistlikum hakata veganiks, kuid võib olla ka oluliselt vähem radikaalne ja oma dieeti veidi muuta,” soovitavad Tenson ja Kõiv.
Putuka- ja vetikatoitude hulk meie menüüs on kasvav trend
„Mina usun, et see, mida sööme tulevikus, on sarnane sellele, mida sööme praegu. Ilmselt on ka siis meie toidulaual nii leib, piim kui ka juust. Kuid toidud on tervislikumad – toodetes on vähem lisatud suhkrut, soola ja rasvu ning on rikastatud mõne toitainega, mille puudujääki on vaja taastada. Ilmselt luuakse inimestele personaalseid toitumiskavu, mis põhinevad geneetilisel profiilil, mikrobioomi koostisel, ainevahetusel ja liikumisharjumustel. Kindlasti on ka suurem valik toidutalumatuse/–allergiaga inimestele või enesepiiratud toitujatele, nagu veganid,” räägib Laos.
Ta nendib, et juba praegu on poeriiulitel saada laktoosi- või gluteenivabu tooteid, aga tulevikus on ehk võimalik pähkliallergiaga inimestel osta pähkleid või kalaallergiaga inimestel kalatooteid. „Inimeste suurem mure kliimamuutuste pärast viib teadlasi otsima lahendusi uute, väiksema ökoloogilise jalajäljega toidutoodete arendamisele. Üheks jätkusuutlikuks viisiks, kuidas maailma elanikkonnale pakkuda kõrge valgusisaldusega toite, on putukakasvatus. Seega võivad tulevikuküpsised olla rikastatud ritsikajahuga või leiba on lisatud jahuussijahu. Ka nähakse toidupuuduse probleemi lahendusena vetikakasvatust, kuna neid on võimalik ohtralt kasvatada nii mere- kui magevees ning need sisaldavad suurel hulgal erinevaid inimestele eluks vajalikke vitamiine, mineraalaineid, aminohappeid ja kiudaineid.”
Tulevikutoidust Teadlaste Öö festivalil!
Kui tundub, et tulevikutoidu teema kõnetab sind, siis osale Teadlaste öö festivalil Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis! 24. septembril kell 17-21 viivad instituudi materjaliteadlased ja mikrobioloogid läbi põnevaid tegevusi teemadel „Suhkur ja sool ja arukad materjalid” ning „Toit ja bakterid”.
Samal ajal, kui külalised saavad maiustada, näitavad teadlased, kuidas materjaliteadlane suhkrut ja soola näeb ja kuidas sellest inspireerituna luuakse arukate materjalide ja seadmete laboris inimestele kasulikke materjale. Kuid kas teadsid, et koos einega neelame iga kord ka inimesele sõbralikke baktereid? Mis juhtub bakteritega meie kehas ning millised bakterid elavad meiega koos ning on meile kasulikud? Sissepääs töötubadesse avatakse igal pool- ja täistunnil. Töötoad on kõigile tasuta!
Ajakava:
Eksperimentidega õpituba „Suhkur ja sool ja arukad materjalid”, algus kl 17, 18, 19 ja 20 (korraga maksimaalselt 15 inimest).
Eksperimentidega töötuba „Toit ja bakterid”, algus kl 17.30 ja 18.30 (korraga maksimaalselt 20 inimest).
Töötuba „Vahu valmistamine ja arukad vahud”, algus 17, 18, 19 ja 20 (korraga maksimaalselt 15 inimest).
Boonustuba „Robotid - arukad toidukullerid” võistlusmomendiga kl 17-21 (korraga maksimaalselt 20 inimest).
Kogu Teadlaste Öö festivali kava ja ürituste tutvustused: http://www.teadlasteoo.ee
Teadlaste Öö festivali rahastatakse Euroopa Komisjoni Teadus- ja innovatsiooniprogrammist Horisont 2020 rahastusleping nr 101036039 alusel.