GRAAFIKUD ⟩ Eesmärgist on puudu veel 260 000 vaktsineeritut

Lääne-Tallinna keskhaigla vaktsineerimispunkt Ülemiste keskuses. Foto: Tairo Lutter

Pool Eesti rahvastikust, 664 000 inimest, kel kolmapäeva hommikuks oli Covid-19-vastane vaktsineerimine läbitud, ootab pikisilmi piirangute kaotamist. Avalikus ruumis ei pea siis enam kandma maski ega näitama koroonatõendit. Ühiskonna avamiseks tuleb Eestil vaktsineerida veel 260 000 inimest, enamik neist kahe doosiga, mille vahele peab jääma kuni kuus nädalat. Praeguse vaktsineerimistempo jätkudes saabub soovitud tulemus jaanuarikuus.

Piirangute kaotamisele seisavad tükk maad lähemal Soome, Rootsi ja Norra. Eelmisel reedel tühistati piirangud Taanis, kus on täielikult vaktsineeritud kolmveerand elanikkonnast, ja mis elude säilitamisel veelgi olulisem – üle 65-aastaste puhul on näitaja maksimumi lähedal ehk 95 protsenti. Sama tulemust on Eestis näidanud vaid Hiiumaa 70–79-aastaste vanusegrupi kaitsesüstimisel.

Kogu elanikkonna vaktsineerituse määr on oluline näitaja, kuid mida kõrgem on kaitsesüstitute keskmine vanus, seda parem. Teadlaste sõnul kulgeb eakatel haigus raskemalt, mistõttu kestab nende haiglaravi kauem ja nad surevad sagedamini.

Mullu detsembri keskel kinnitaski sotsiaalministeerium Covid-19-vastases vaktsineerimises prioriteediks riskirühmade kaitsesüstimise, mis tuli läbi viia vanusegruppide kaupa, alustades seati aga üle 80-aastased piltlikult samale pulgale 60-aastastega, kuigi viimased satuvad Covid-19ga haiglasse 2,5 korda harvem.

Eakate kokkupanek neist 20–30 aastat noorematega võib vaktsineerimistulemust hinnates viia olukorrani, kus piirangute kaotamiseks vajalik üldsiht – vaktsineerida 85 protsenti riskirühmadest – ühel hetkel küll saavutatakse, aga kõige hapramaid jääb suuremal määral vaktsineerimata ja nad täidavad nakatudes kiiremini haiglate Covidi-voodid. Piirangute seadmise üks oluline põhjus oli aga just haiglaravi vajavate Covidi-haigete arvu ohjeldamine.