Astelpaju on tõeline vitamiinipomm

Astelpajukattega šokolaadi-kohupiimakook. Foto: Silja Luide

Erksavärviline astelpajumari on nii vitamiinipomm, millega tervist turgutada, kui ka suurepärane lisand erinevatele toitudele.

Astelpaju kui ravivahendit tunti juba Antiik-Kreekas. Nimetuse Hippophae olevat astelpaju saanud Kreeka hobuse järgi, kelle karv hakkas pärast astelpaju lehtede söömist läikima. Praegu saavad astelpajust kasu Prantsuse lambakasvatajad: astelpaju lehtede söömine mõjub hästi lammaste villakasvule.

Astelpaju on tõesti vitamiinirikas. Öeldakse, et see on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, kuid selle marjades on ka rohkelt mineraalaineid (eelkõige kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi), flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid ja rasvhappeid. Vitamiinidest on kõige enam C-vitamiini, samuti B-grupi vitamiine ja karotenoide. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkrut on neis vaid 3,5% ja orgaanilisi happeid (peamiselt õun- ja viinhapet) enam-vähem samas suurusjärgus.

Astelpaju marju võib korjata ka koos oksaga. Marjadega oksad tuleb asetada sügavkülma ja neilt hiljem marjad eemaldada, sest külmunud marjad tulevad oksa küljest kergelt lahti. Kuna marjad on õlirikkad, siis need päris ära ei külmugi. Kui turul ringi vaadata, siis osta saab marju nii oksaga kui ka ilma, kuid soovitan kindlasti marjade kvaliteedile tähelepanu pöörata. Paljudel müüjatel on marjad juba pehmed ja peaaegu lödid, mis teeb nende eemaldamise okste küljest sisuliselt võimatuks ja marjad lähevad raisku. Seega tasub pigem valida kallima kilohinnnaga, kuid terved ja kõvad marjad, mida saab katki pressimata puhastada.