Kuluoptimaalsetest nullenergiamajadest paremat pole leiutatud ja tegelikult ei saa ka neist veel täie tõsidusega rääkida, sest kulu transpordile, kütusele, utiliseerimisele, välismaisele materjalile ja tööjõule kleebib ka nullmajadele päris suure loodust raiskava ja musta süsinikujalajälje kujuga kleepsu.
„Mina ise elan plussenergiamajas, mis tähendab, et minu elektriarved on miinusmärgiga,” jutustas Jarek Kurnitski augusti keskel. See tähendab, et tema maja saab energiat päikesest, mis Eesti asukohta silmas pidades toodab energiat suvel rohkem kui talvel. „Meie kliima võimaldab energiasäästlikku maja lubada endale juba mõistliku kümne aasta tasuvuse hinnaga,” seletas Kurnitski. Jutt käis väikeelamust.
Ventilatsiooni ja küttesüsteemide kõrval peab aga hakkama mõtlema ka kliima soojenemisele ehk maja jahutamisele, kasvõi tänavust suve silmas pidades. Professor tõdes, et hoonete energiatõhusus ja sisekliima on paranenud, kuid just elamute ventilatsioon ja jahutus ei ole sellesuvise ülekuumenemise tuules veel lõpuni lahendatud. „Võib arvata, et varem või hiljem saavad kõik elumajad omale jahutussüsteemid, sest ainult passiivsete meetmetega – rõdude, sirmide, ribide ja muude varjestuste paigaldamisega lõuna- ja lääneseina – me enam hakkama ei saa, mis ei tähenda seda, et passiivsed lahendused kuidagi tähendust kaotavad,” rääkis Kurnitski. Hiljuti eraldas riik koolimajade ja lasteaedade ventilatsioonisüsteemide väljaehitamiseks 30 miljonit eurot.