/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/02/09/949300t1he0bb.jpg)
Venemaa ja Eesti suhted pole veel kaugeltki sellised, millised nad peaksid olema naaberriikide vahel, sõnas Vene suursaadik Tallinnas Juri Merzljakov.
Merzljakov: Eesti ja Venemaa suhetes on palju lahendamata küsimusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatamata mõningatele positiivse kahepoolse koostöö näidetele praktilistes valdkondades on veel palju lahendamata küsimusi,» ütles Merzljakov neljapäeval vene kaasmaalaste portaalile Russkaja Estonija.
«Teatud rolli kahepoolsete suhete parandamises, soodsa ja positiivse fooni kujundamises võiksid mängida konkreetsed vastastikku vastuvõetavad kokkulepped piiriküsimustes,» viitas ta.
«Ent Eesti pool nõuab jätkuvalt meie poolt 2005. aasta mais allkirjastatud tekstide ratifitseerimist, mida meie jaoks enam ei eksisteeri, kuna Venemaa allkiri kutsuti tagasi pärast teatavaid sõnastusi Eesti ratifitseerimisseaduses,» lisas diplomaat.
Merzljakov kinnitas, et Venemaa ei näe uute dokumentide ettevalmistamisele ja allkirjastamisele alternatiivi. «Kahjuks lasti läbirääkimiste laua taha naasmisel ja puhtalt lehelt alustamisel töös piirilepingute kallal käest eelmine aasta,» sõnas ta.
Samuti avaldas Merzljakov muret seoses edusammude puudumisega Venemaa kodaniku Dmitri Ganini tapmise uurimises, kes suri 2007. aasta aprillis pronkssõduri teisaldamisega vallandunud rahutuste ajal.
«See on Venemaa avalikkuse jaoks märgiline tragöödia, ning me iseloomustame olukorda selle uurimisega kui Eesti õiguskaitseorganite lubamatut tegevusetust juba peaaegu viie aasta vältel,» ütles diplomaat.
Merzljakov nimetas usutluses «pühaduseteotuseks ja lubamatuks» Eesti võimude kavatsust anda vabadusevõitleja staatus Teises maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu võidelnuile.
Ta kinnitas, et Venemaa jätkab oma liini Eesti venekeelse elanikkonna huvide kaitsmiseks.
«See on kahepoolse poliitilise dialoogi püsiv teema, eriti seoses massilise kodakondsusetuse institutsiooni säilimisega. Meie seisukoht seisneb selles, et me ei esita selles küsimuses erilisi nõudmisi, vaid toetame vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide, kaasa arvatud ÜRO, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) soovituste täitmist,» ütles ta.
Samuti kommenteeris Merzljakov vene koolide teemat. Tema sõnul peab Venemaa «vastuvõetamatuks Eestis kujunenud olukorda venekeelse vähemuse peamiste poliitiliste ja sotsiaal-majanduslike õiguste järgimisega, kaasa arvatud Eesti võimude jõul põhinev liin vene kultuuriruumi kitsendamisel riigis läbi venekeelse haridussüsteemi likvideerimise».