Karu käis taluhoovis rüüsteretkel

Karu käis meega maiustamas talu akende all. Foto: Peeter Läll

Suur oli Türi vallas Poaka külas elava mesiniku Peedo Lälli nördimus, kui ta pärast lühikest äraolekut kodutallu tagasi jõudis – kahel õhtul mesitarusid külastanud karu põhjustas esialgsel hinnangul vähemalt 600eurose kahju.

„4. septembri hommikul olid kõik asjad veel korras, kuid õhtul helistas naabrimees ja andis teada, et tarud on laiali lükatud,” meenutas ta. „Kui koju jõudsin, oligi üks taru laiali ja kärjed metsa veetud. Sinna läks kaheksa raami mett.”

Kuigi Läll jättis esimese rüüsteretke järel õue raadio mängima ja oli abiliste saabumist oodates kohe valmis tarud siseruumidesse tõstma, siis karu oli kiirem. Teine külaskäik oli 6. septembril ja metsaott võttis ette teise taru. „Kahe taru peale on kahjuks 13 raami mett,” nimetas Läll. „Keskkonnaametnikuga käisime raame metsas otsimas. Leidsimegi ja pole midagi öelda, töö oli väga puhas. Kaks tühja raami jättis karu aga puutumata.”

Peedo Lälli majapidamine on küll metsa lähedal, kuid ­tarud olid tal sisuliselt koduhoovis: elumaja jäi mõnekümne meetri kaugusele. Eraldi kiskja­tõrjeaiaga tarud ümbritsetud ei olnud.

Peedo Läll pani karu peletamiseks raadiogi mängima, kuid heli ei hoidnud karu eemal. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

„Minul on sellest loost vaid üks järeldus – karusid on liiga palju,” ütles Läll. „Kui keskkonnaametnik kahjude kohta akti koostas, kinnitas temagi, et karude tekitatud kahjusid on tänavu rohkem kui kogu eelmise aasta peale kokku.”

Ise mesinik karu rüüsteretkel näinud ei ole. Küll on ta korduvalt pidanud tagajärgedega tegelema. „Kohalikud räägivad, et paari kilomeetri raadiuses on meil karusid omajagu, näiteks üks emakaru kolme pojaga. Seda näitavat ka kaamerapilt,” tõi ta välja. „Külainimesed on näinud karusid ka siinsetel teedel kõndimas.”

Läll lisas, et ta on Poaka külas elanud kakskümmend aastat ning talle meeldib, et tema elukoht on suuremast asustusest eemal. Küll ei meeldi aga kutsumata külaliste käigud.

Rohkem jahilube

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik kinnitas, et kõnealuse kahjujuhtumiga käis Keskkonnaameti spetsialist tõesti tutvumas.

„Kui vaadelda karukahjusid piirkonnas laiemalt, siis Keskkonnaameti andmetel Järvamaal karude tekitatud kahjustuste suuremat kollet praegu välja ei joonistu,” sõnas ta. „Seniste juhtumite ulatuse ja sageduse pinnalt ei saa ­jä­reldada, et seal tegutseks nuhtlus­isend. Kui siiski edaspidi selgub, et piirkonnas rüüstatakse mesitarusid süstemaatiliselt ning kasutusele võetud suunatud ennetusmeetmetest ei ole abi, kaalub Keskkonnaamet nuhtlusisendi küttimiseks eriloa väljastamist.”

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil tõdes, et karude arv on Järvamaal viimastel aastatel kasvanud ja praegu võib seda hinnata saja isendi kanti. Karude asustustiheduselt jääb Järvamaa alla vaid Ida- ja Lääne-Virumaale ning Jõgevamaale. „Keskkonnaametit tuleks teavitada kõigist kahjustusjuhtumitest, kuna riik kompenseerib karu tehtud kahju. Samuti hüvitab riik ameti kaudu karukahjude ennetuseks tehtud kulusid,” ütles ta.