Artemi Troitski: tänane maailm ei luba loota meie lastele paremat elu

Mida Mihhail Gorbatšov tegelikult tahtis 1980ndatel Nõukogude Liidus ära teha? Mis on toimunud Venemaal viimase 30 aasta jooksul? Kellele on kasulik Venemaa kaugenemine läänest? Kuhu liigub tänapäeva maailm? Sergei Metlev intervjueerib Artemi Troitskit, kes on maailma asju arutanud nii Gorbatšovi kui ka paljude teiste ühiskonnategelaste ja eesti muusikutega.

Artemi Troitski sõnul tahtis Mihhail Gorbatšov ehitada inimnäolist sotsialismi, kuid olukord läks tal käest. «Peame muretsema, et meie laste elu ei oleks palju halvem kui meil, sest nii kliimaprobleemid kui rahvusvaheline olukord ei luba head loota,» leiab ta.

Tema hinnangul on hirm tuleviku ees see, mis paneb klammerduma traditsiooniliste väärtuste külge. «Usun, et tänapäeva noorus ületab hirmu tuleviku ja vana põlvkonna reaktsioonilisuse ees,» leiab ta.

Venemaa ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski elab 2014. aastast Eestis, ta on Helsingi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli õppejõud.

Pro Patria Instituudi, Konrad Adenaueri Fondi ja Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskus korraldasid Tunne Kelami algatusel uurimisprojekti «Need 30 aastat». Selle raames intervjueeriti 12 inimest erinevatest Euroopa riikidest, et saada hinnanguid, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine ja teiste varisenud kommunistlike režiimide pärand on mõjutanud Euroopa arengut tänaseni.

Intervjueeritavatel paluti hinnata 1989.-1991.a sündmusi omal maal ja Euroopas, kuidas isiklikud ootused ja lootused on 30-32 aasta jooksul realiseerunud, kuidas hinnatakse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide mõju protsessidele omal maal ja Euroopas.

Küsiti, millistest väärtustest 1990ndate aastate alguses Euroopas lähtuti ning millised väärtused on kõige aktuaalsemad tänapäeval. Küsiti ka hoiakuid traditsiooniliste väärtuste suhtes, kus asuvad tänapäeva demokraatia ja inimõiguste juured. Paluti selgitada, kuidas saadakse aru konservatismist, liberalismist ja sotsialismist ning kas need mõisted on aja jooksul muutunud.

Intervjuudes pöörati suurt tähelepanu Euroopa Liidu tugevatele ja nõrkadele külgedele ning tulevikule. Paluti hinnata, kas n-ö vaimne Berliini müür seisab siiani Lääne- ja Ida-Euroopa riikide vahel, kuigi viimastest on suurem osa juba vähemalt poolteist aastakümmet Euroopa Liidu liikmed. Ning seoses sellega küsisti, miks on paljud eurooplased, eriti Ida-Euroopas, pettunud euroopalikes väärtustes ning miks püütakse taas eraldatuse poole ning igatsetakse taga n-ö kõva käega juhte.