KESKKOND ⟩ Eestist on saanud tuhande karu maa

Kirde-Eesti metsades elab Eesti tihedaim karupopulatsioon. Foto: Rein Kuresoo

Aastal 1921 kirjutas Voldemar Vallner ajakirjas Eesti Mets: «Üks ehk kaks vabariigis leiduvat karu saavad lähemal ajal tapetud ja sellega nende sugu lõplikult hävitatud.» Õnneks eksis metsamees nii karude arvu kui ka nende soo peatse lõpu asjus. Viimased paarkümmend aastat on Eesti karude arvukust seiranud keskkonnaagentuuri ulukite seire peaspetsialist Peep Männil.

Päris palju aastaid ühtejärge on räägitud, et meie metsades elab 800 karu. Hiljuti teatas keskkonnaagentuur, et karude arvukus Eestis on jõudnud tuhande isendi piirile. Mil moel mõmmikuid ühtäkki nii palju sai?

Juba 2019. aasta seirearuandes hindasime karude arvukuse 900 peale ja eelmisel aastal 900–950 isendi piiridesse. Mingil määral on arvukuses tõepoolest toimunud hüpe, aga hüpe oli ka andmete kvaliteedis.

Eesti Jahimeeste Selts on koos riigiga arendanud jahinduse infosüsteemi JAHIS, mille paljud jahipiirkonnad on oma vaatluste talletamise kohana kasutusele võtnud. JAHISesse laetakse ka palju rajakaamerate pilte, jahimehed on ise kolleegide vaatlustest huvitatud ja need laekuvad kiiresti. See on ka meie jaoks täiesti uus tase ning võib öelda, et andmete hilise laekumise ja puudulikkuse tõttu hindasime karu arvukust enne selle infosüsteemi ilmumist alla.

Kas ka karude pesakonnad on viimasel ajal varasemast suuremad?

Kõige sagedamini on karudel kaks-kolm poega, nii mõnigi neist saab veel varajases eas otsa. Aga nelja pojaga pesakondade arv on tõepoolset viimasel ajal suurenenud. Ja on kohatud isegi mõnd viie pojaga pesakonda. Venemaal Tveri oblastis on nähtud isegi emakaru, kel oli kuus poega. Kuna karul on neli nisa, jääb neljast enama poja puhul mõni lihtsalt juba pesas nälga.