Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas tänasel istungil Valgevenest tuleneva illegaalse migratsioonisurve mõju Leedule ja Lätile ning leidis ühiselt, et Eesti peab naabrite kogemusest õppima ja oma valmisolekut võimaliku ebaseadusliku rände tõkestamiseks suurendama.
Eesti teeb ettevalmistusi võimalikuks migratsioonisurveks (1)
Komisjoni esimees Enn Eesmaa märkis, et Eesti on migratsioonisurve algusest peale aidanud Leedut nii varustuse kui ka inimestega. Kokku on Eesti panustanud enam kui 900 000 euroga.
Komisjoni aseesimehe Leo Kunnase sõnul peab ka Eesti tegema ettevalmistusi, et Leeduga sarnane olukord meil ei korduks. «Olukord on väga palju muutunud ja praegu ei ole enam pädev meie senine plaan, mis nägi ette kagupiiri väljaehitamist 2026. aastaks,» rääkis Kunnas. «Eesti peab muutma oma senist plaani. Samuti tuleks luua kriisireserv, sest meil võib seda ühel hetkel vaja minna.»
Istungil selgitusi jaganud siseminister Kristian Jaani kinnitas komisjonile, et töödega Eesti välispiiri kindlustamiseks tegeletakse aktiivselt. Praegu käib paralleelselt aktiivne ettevalmistus- ja ehitustöö ligi 60-kilomeetrilisel välispiirilõigul. Ta selgitas, et vajadusel on võimalik ajutiste tõkete ehitamine koostöös kaitseväega.
Jaani märkis veel, et praeguses olukorras ei ole jutt ainult Valgevenest lähtuvast migratsioonisurvest Lätile ja Leedule, aga ka Poola on kasvava väljakutse ees. «Balti riikide ja Poola ülesanne täna on Valgevene piiri tõkestamine ning ebaseaduslikult sisenenud inimeste toimetamine tagasi koduriiki,» ütles Jaani.
Komisjoni liikmete küsimustele vastas ka kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu.