Rein Lang ja Väino Koorberg vaatasid Kuku raadio saates «Olukorrast ajakirjanduses» tagasi eelmise nädala ajakirjandussündmustele. Mis jäi Õliliidu reklaamiskandaalis varju? Salamikrofoni kandev presidendikandidaat navigeeris karidest mööda, aga millised ohud varitsevad ajakirjandust salvestusajastul? Kas ekspeditsioonist Estonia hukupaika saab meediašõu või leitakse lõpuks vastused ammustele küsimustele?
Rein Lang heitis ette, et majandus- ja uurivad ajakirjanikud jätsid tähelepanuta, et eelmisel nädalal suurt kära tekitanud Õliühingu aktsiisitõusu eest hoiatavale kampaaniale eelnes kollektiivne hinnatõstmine kõikides tanklates. «Kõigepealt tõstame omaenda toote hinda, jällegi loomulikult täpselt samal ajal, kõik koos. Järgmisel päeval kütame läbi oma enda ühenduse sellist loogikat, et riik muudab inimesed terve toidukorvi võrra vaesemaks sellepärast, et kütuseaktsiisile tahetakse juurde keevitada,» kirjeldas ta.
Koorberg tõi välja, et Õliliidu reklaami puhul oli probleemiks ka selle märgistamata jätmine mõnes ajalehes. Eesti reklaamiseadus ütleb, et reklaami tellija peab olema avalikustatud: reklaamist peab selguma kas reklaamitellija nimetus üldtuntud kaubamärgi kaudu või veebiaadressi kaudu. «Selle suurepärase propagandistliku reklaami puhul oli Õliühingu ehk kütusefirmade esindus- ja lobiorganisatsiooni vähetuntud logo paigutatud ainult Postimehe esikaanel ilmuvale reklaamile, teistel ei ilmunud sedagi,» kritiseeris ta.
Lang ütles vastu, et suur hulk reklaamiteoreetikuid on seisukohal, et poliitreklaam ei olegi reklaam ning seda ei pea märgistama. Koorberg leidis, et sellisel juhul võiks kõiki reklaame tõlgendada poliitreklaamidena.
Salamikrofonist presidendikandidaadi küljes
Teise teemana tõstatatas Koorberg Allan Alaküla blogist ajendatult salamikrofonide kasutamise. Nimelt pani eelmisel nädalal «Pealtnägija» saatemeeskond presidendikandidaat Alar Karisele enne valimisi kaheks päevaks külge mikrofoni ning organiseeris kaamera Karisel järel käima.
Koorberg selgitas Alakülale toetudes, et Karis kandis mikrofoni ka siis, kui ta läks enne teist valimisvooru kohtuma Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga. Rahvusringhääling ja «Pealtnägija» ütlesid, et neil oli aumeeste kokkuleppe, et kohtumise sisu saates ei kasutata. Samas küsib Alaküla, et kas salamikrofoni kasutamine oli ikka õige ning kas aumeeste salasalvestus võib kujutada endas julgeolekuriski.