Narva jõkke asustatud tuurad kosuvad jõudsalt

Eru lahes kaluri võrku sattunud tuur, mis lasti vette tagasi. Foto: Marek Roostar

Eesti loodushoiu keskuse (ELK) initsiatiivil ja riigimetsa majandamise keskuse kaasabil on viimastel aastatel Narva jõkke asustatud sada tuhat Läänemere tuura eri vanuses noorkala. Värsked uuringud ja kalurite teated näitavad, et kaladel läheb hästi.

Kuna tuura looduslik populatsioon on Läänemeres hävinud, tegutsevad Läänemere äärsed riigid selle nimel, et selle võimsat mõõtu kaitsealuse kala asurkond üheskoos taastada.

Eesti vetesse asustatakse Saksamaalt pärit tuuravastseid ja noorkalu, nende elukäigu ja arengu jälgimiseks märgistatakse osa kalu seljauime juurde paigaldatavate plastmärgiste või kehaõõnde sisestatavate signaalisaatjatega.

«Praeguseks on väliste märgistega kalu Narva jõkke asustatud ligi poolteist tuhat ja saatjatega kakskümmend viis,» täpsustas ELK juhatuse liige Meelis Tambets.

Eesti kalu on nähtud juba ka Soome ranniku lähedal

Tambetsi sõnul näitavad kaluritelt saadud püügiteated, et tuurad on mööda Soome lahe rannikut jõudsasti levinud. Kõige rohkem on märgistatud kalu kohatud Narva lahel, suuremad rändajad on juba Paldiskini liikunud. Eesti kalu on nähtud ka Soome ranniku lähedal.

«Kalad toituvad ja kasvavad edukalt, nende kaal on ühe suvega kümnekordistunud. Näiteks teatati augusti lõpul püünisesse sattunud poolteisekilosest tuurast, kes oli möödunud sügisel asustatud Narva jõkke 145-grammisena. Tuurad tulevad merest tagasi jõkke kudema üle kümne aasta vanuselt,» lisas Tambets.

Eestis alustati tuura taasasustamisega 2013. aastal, kui siia toodi lennukiga Kanadast esimene partii noorkalu. Hiljem on Eesti vetesse lastud Saksamaal elavate sugukalade järglaskonda.

Saksamaal asuvas Läänemere tuura paljunduskeskuses peetavatelt suurtelt sugukaladelt võetakse mari ja niisk ning inkubeeritakse välja vastsed. Sealt antakse neid asustamiseks või edasikasvatamiseks ka teistele riikidele. Eestis koordineerib koostööd Saksa teadlastega Eesti Loodushoiu Keskus.

«Eestisse toome tuuravastsed juulikuus. Osa neist asustame kohe jõkke, teise osa anname edasikasvatamiseks RMK Põlula kalakasvanduse hoolde,» märkis Tambets. Põlulas on võimalik panna basseinidesse kasvama kuni 20 000 tuuravastset.

«Osa neist asustame jõkke samal sügisel, osa järgmisel. Nooremad kalad on võimelised paremini jõe looduslike tingimustega kohanema, kuid neid ohustavad röövkalad,» rääkis Põlula kalakasvanduse juhataja Kunnar Klaas. Vanemad kalad jäävad tema sõnul paremini ellu ja neid on võimalik uurimiseks märgistada.

Klaasi hinnangul on tuura asurkonna taastamisel taaspüügiinfo saamine äärmiselt oluline. «Palume kõikidel kaluritel, kelle püünisesse on sattunud märgisega tuur, sellest kindlasti teatada märgisel toodud telefoninumbril või kasutada selleks RMK Põlula Kalakasvatuskeskuse märgiste tagastamise veebiankeeti,» rõhutas Klaas.

Kui püünisesse on sattunud elujõuline kala, palub kalakasvatuskeskus üles kirjutada märgise number, hinnanguline pikkus ja kaal ning kala koos märgisega vette tagasi lasta. Kui võimalik, palutakse teha ka fotosid või video. Kui kala oli juba püünises hukkunud, oleks hea panna ta külma ja helistada märgisel toodud telefonil. Neid kalu saab kasutada kalade toitumise ja kasvukiiruse uurimiseks.

Märgisega kala püügist teatajatele saadetakse kiri kala asustamis- või märgistamisandmetega, makstakse kuus eurot preemiat ning loositakse välja auhindu.

Viimane loodusliku päritoluga tuur tabati Eesti vetes 1996. aastal, see isend oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilogrammi.

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) on Läänemere tuura kaitse ja taastamise kava kinnitanud aastateks 2019–2029.

Eestis keskkonnaministri kinnitatud kalavarude taastootmise tegevuskavas nähakse ette ja toetatakse erinevas vanuses tuura noorkalade asustamist Narva jõkke, tuura kunagisse kodujõkke.