taust ⟩ Eestis tiksub viinamarjabuum

Kolm kasvuhoonet: Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska valib marju, mida sel nädalavahetusel Pärnu laadal letile panna. Foto: Sille Annuk

Viinamägesid on Eestis juba mitmeid, neid tuleb aina juurde. Istikuid tuleb tikutulega otsida. Lauaviinamarja kilo läheb kaubaks kuue kuni kaheksa euro eest. Eesti viinamari võib maitsta paremini kui näiteks Itaalias kasvatatu, aga on päris kindlasti palju puhtam.

Võrumaa kuplite vahel peituva Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska mäletab täpselt, esimese viinamarjaistiku tõi ta Riia turult, sort «Alfa». Oli 1986. See pandi mulda köetava kasvuhoone nurka, kus sel ajal läks rõhk hoopis alpikannidele. Neid müüdi Tallinna turgudel.

Peremees Jüri lisab: «Kui vabariik tuli, olid meil oma viinamarjad laual.»

Aastakümnete jooksul on talus kasvatatud nii vilja, kurke, tomateid kui ka maasikaid. See on neljandat põlve Jüri esiisade talu.

Nüüd on alles jäänud ainult viinamarjad, rohkem kui 200 sorti. Kolm pikka kasvuhoonet, 60 meetrit ühest otsast teise, igas neli rida viinapuid. Lisaks rohkem kui poole hektari suurune avaviinamägi, mis kaugelt vaadates meenutab pigem Toscanat kui Vaabinat. Viinapuud, suur osa neist 11 aastat vanad ning noorem nurgake nelja-aastaseid, vaatavad otse lõunapäikesesse.