Muuli ja Aavik ⟩ Kalle Muuli: pärast II samba reformi peaks kohe pensionit tõstma

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» arutada pensioni II samba reformi mõjusid. Muuli leidis, et lisandunud tulu I sambasse peaks tähendama erakorralist pensionitõusu võimalikult kiiresti, mitte alles 2023. aasta alguses.

Muuli tõi esile, et II pensionisambast raha välja võtnud inimeste naeruvääristamise asemel võiks mõelda, et kokku võeti välja üle 1 miljardi euro, aga Eesti inimeste hoiuarvetel on praegu 12 miljardit eurot. Koroonaaasta jooksul on hoiused kasvanud tavapärasest rohkem miljardi euro võtta. «Ei ole sellega mindud restorani kallist šampust jooma,» märkis ta.

Muuli sõnas, et kui tänavu aastaks ennustatakse 9,5-protsendilist majanduskasvu, siis see on üks tippaastaid, Eesti ajaloo jooksul esimese viie või isegi kolme seas. Järgmiseks aastaks ennustatav 4 protsenti ei ole tema sõnul samuti paha kasv. «Pensioniraha ja koroonaajal hoiuarvetele kogutud raha kindlasti mõjutab seda päris tugevalt,» hindas Muuli.

Marti Aavik. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Aavik mõtiskles, et kas kevadisest märksa positiivsem riigieelarveprognoos tähendab ka seda, et kärpejutud tuleks täielikult ära jätta või on suures eelarvepildis sees struktuurne miinus, millest tuleks ikkagi üle saada. Tema hinnangul on struktuurne miinus täiesti olemas ehk riigi rahanduses tuleb teha ümberkorraldusi ja parandamistöid. Samuti tuuakse välja, et palgatõususurve on oodatust suurem. Aavik argumenteeris, et keskmise palga kiire tõus on üldiselt hea, aga kui riik jääb palgakasvus erasektorist maha, siis on aina raskem leida inimesi õpetajateks, päästjateks ja politseinikeks.

Muuli leidis, et II pensionisamba reformi valguses tuleks kiiremini suurendada I samba väljamakseid. Ta selgitas, et I pensionisambasse hakkab laekuma 150 000 inimese pealt 4 protsenti rohkem raha kui siiani. Need on inimesed, kes katkestasid II pensionisambasse raha kogumise ning seetõttu ei kahekordista riik enam nende igakuiseid sissemakseid.

Valitsus on lubanud koalitsioonileppes teha erakorralise pensionitõusu ära 2023. aasta 1. jaanuaril. Nüüd rohkem laekuva raha eest kavatsetakse siis teha keskmine pension tulumaksuvabaks. «See on iseenesest väga tore ja see näitab, et II sammas vähendab I samba pensionit. See on võetud meie vanemate ja pensionäride arvelt II sambasse ning nüüd saaks seda suurendada, aga miks peaks seda suurendama 1. jaanuaril 2023? See on täiesti arusaamatu,» heitis Muuli ette.

Aavik küsis, millal siis peaks väljamakseid suurendama. Muuli vastas, et kuna sotsiaalmaksu 4-protsendiline lisa hakkab laekuma juba järgmisest kuust, siis võiks pensionit tõsta juba 2022. aasta 1. jaanuaril.

Aavik päris, et kas Muuli ikka on kursis valimiskalendriga, mis näeb ette parlamendivalimised alles 2023. aastal.

Muuli märkis, et 20 aasta jooksul on olnud palju valimisi. Tema sõnul on selle aja jooksul saanud pensionärid vähem pensionit selle arvelt, et II sambasse on võetud raha I sambast. «Nüüd tehakse veel üks aasta neile tünga lihtsalt põhimõtte pärast, et oodata veel ühed valimised ära. Minu arvates peaks küll 1. jaanuaril 2022 olema viimane tähtaeg, millal erakorraline pensionitõus teha, sest raha selleks on olemas,» rõhutas ta.