Ühelt tuttavalt jaapanihuviliselt teismeliselt uurides sain teada, et Marimo on seotud Jaapani põlisrahva ainude kultuuriga ning tänapäeval kasvab see looduslikult peamiselt vaid Jaapani ja Eesti järvedes.„Pallike meenutab kerajat sammalt, kuid tegelikult on hoopis kerajas vetikas, mida võib leida Eestist Õisu, Viljandi või Uljaste järvest, Jaapanist Akani järvest,” rääkis Marianne Reimal. Marimod on leitud veel Islandilt, Kesk- ja Põhja-Euroopast, Indiast, Gruusiast, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Kuubast, Hiinast, Austraaliast jm.
„Kuna vetikas vajab külma ja magedat vett, siis paljudest järvedest on ta kadunud, kus vetikale sobivad elutingimusi enam pole. Lisaks on Marimo looduskaitse all ja teda ise järvest korjama minna ei tohi,” kõneles naine.
Jaapanis on Marimo kaitse all 1920. aastast, Islandil 2006. aastast. 1950. aastast on Jaapanis igal aastal korraldatud kolmepäevast Marimo festivali. Välja on antud järvepalli kujutav postmark. Osta saab seda veetaimede ja mageveekaladega kauplejatelt ja netipoodidest, näiteks mossballpets.com kodulehelt.
Võib õrnalt pigistada
„Teismelistele sobib vetikas just selle poolest, et Marimod saab kasvatada lemmikloomaga sarnaselt jaheda mageveega täidetud kinnises või avatud klaaspurgis, vaasis, anumas ja akvaariumis koos mageveekaladega,” rääkis Marianne.
Järvepall toimib akvaariumis miniatuurse filtrina, eemaldades veest kahjulikke aineid. „Siiski kipub akvaariumi vesi vetika jaoks liiga soojaks muutuma,” lisas naine. Seega on eraldi purgis peetavat vetikat võimalik jahutada, kui see koos purgiga 24 tunniks külmikusse pista. Vetika haigestumisest annab märku pruuni värvi plekk.