RAHVASTIKUPOLIITIKA ⟩ Veerandsada aastat tööd lasterikaste perede elukvaliteedi nimel

Eesti Lasterikaste Perede Liidu sünnipäevatort, mida kaunistavad liikmesorganisatsioonide nimed. Liidu võrgustikku kuulub ligi 3000 perekonda, kellel kokku enam kui 10 000 last. Foto: Erakogu

Eesti Lasterikaste Perede Liidul (ELPL) täitus tänavu veerandsada tegevusaastat. Intervjuus liidu presidendi Aage Õunapiga uurisin, kuidas on lasterikkaid peresid koondaval katusorganisatsioonil nende aastate jooksul läinud ning millised on plaanid edasiseks.

Palju õnne olulise verstapostini jõudmise puhul! Kuuldavasti tähistasite seda taasiseseisvumispäeva eel, 19. augustil piduliku vastuvõtuga Viljandis Sakala keskuses. Kuidas pidustused möödusid?

Aitäh! Pidupäev oli väga südamlik ja liigutav. Kuna viimaste aastate liikumispiirangud on jätnud oma jälje, oli eriti tore üle pika aja päriselt kokku saada ning 25 aasta jooksul tehtust koos rõõmu tunda. Vaimustusime kultuuriprogrammist ja etteastetest, sõime juubelitorti ja kulutasime tantsukingi.

Pidulikul vastuvõtul osalenud ligi sajast inimesest moodustasid enamuse meie 19 liikmesorganisatsiooni juhatuse liikmed, kes veavad Eesti eri piirkondades oma maakondlikke organisatsioone valdavalt vabatahtlikkuse alusel. Nad on tõelised sädeinimesed, kes lisaks oma perele ja igapäevasele tööle panustavad aega ja energiat ka teiste perede heaolusse.

Mis on lasterikka pere kõige suuremad mured, kus oleks vaja ühiskonna ja riigi tuge?

Kõigepealt muidugi võiksid ühiskond ja ka riigi esindajad näha suurperesid kui väärtust. Kui minna konkreetsemaks, siis tagasiside peredelt on, et praegune lasterikka pere toetus on väga vajalik ja tuntava mõjuga, kuid probleemiks on selle kaasaskäimine elukalliduse tõusuga. Peretoetusi tuleks indekseerida või garanteerida muul moel, et need ei jääks ajale jalgu ega muutuks formaalseks, mis headel aegadel paistavad eesrindlikult silma ning kehvematel jõuavad esimesena kärpeprogrammidesse. Lastega pered vajavad stabiilsust – see tuleks seada prioriteediks sõltumata riiki tabada võivatest väljakutsetest.

Samuti leiavad meie pered, et riiklikud toetused võiksid analoogselt toitjakaotuspensioniga arvestada lapse õpingute jätkumist. Peretoetuste järsk lõppemine lapse täisealiseks saamisel või kooli lõpetamisel on lasterikastele tõeline väljakutse. Just ajal, mil pere saadab noorimatest lastest kolmanda kõrgharidust omandama, lõpeb enamik senistest toetustest: lasterikka pere toetus, lastetoetus edasiõppiva lapse eest, samuti tulumaksuvabastus selle lapse pealt. Samas kulud kõrgharidust omandama suunduvale noorele kasvavad ning ka perekonnaseaduse mõistes on need lapsed endiselt vanemate ülalpidamisel.