:format(webp)/nginx/o/2020/10/28/13440409t1hb963.jpg)
Politsei kuulas eelmisel nädalal üle Keskerakonda kuuluva Tallinna abilinnapea Eha Võrgu, riigiprokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse valeütluste andmise tunnustel.
Politsei kuulas üle Tallinna abilinnapea Eha Võrgu (5)
Riigiprokuratuur jäi juhtunu kommenteerimisel napisõnaliseks.
«Alustasime augusti lõpus kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valeütluste andmist. Oleme kahtlustuse esitanud ühele inimesele, kuid hetkel me menetluse kohta täpsemaid detaile ei avalda,» ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kairi Küngas.
Delfi andmetel on juhtum seotud kriminaalasjaga, millega uuriti Jana-Helen Juhaste väidetavat keelatud annetust Keskerakonnale.
Eha Võrk ei ole Postimehe telefonikõnedele vastanud.
Riigiprokuratuur saatis mais kohtusse mullu suvel alustatud kriminaalasja, millega uuriti keelatud annetuse tegemist Keskerakonnale. Süüdistus on esitatud 50 000 euro suuruse keelatud annetuse tegemises ja väidetava mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimises.
Martin Künnapit ja Catalina Porrot süüdistatakse mõjuvõimuga kauplemise kokkuleppe sõlmimises. Süüdistuse järgi andis Künnap Porrole 20 000 eurot ning Keskerakonnale 50 000 eurot Porro väidetava mõjuvõimu kasutamise lubaduse eest, et saavutada Künnapiga seotud äriühingute kinnisvaraarendusele soodne ehitusõiguslik otsus.
Kuigi süüdistuse kohaselt olid Porro väited tema mõjuvõimu osas paljasõnalised ning seetõttu mõjuvõimu kauplemise tulemusena soovitud tagajärjeni ei jõutud, on prokuratuuri hinnangul tegemist siiski olukorraga, kus äritegevust üritati soodustada lubamatute vahenditega.
Üritasid varjata seost annetusega
Ühtlasi süüdistatakse Künnapit ja Jana-Helen Juhastet keelatud annetuse tegemises. Süüdistuse kohaselt annetas Künnap 2020. aasta jaanuaris Keskerakonnale 50 000 eurot, kuid varjamaks enda seost annetusega, tegi ta ülekande Juhaste abil.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern näeb keelatud annetuste tegemises ja mõjuvõimuga kauplemises suurt ohtu nii ausale konkurentsile kui ka usaldusele avaliku võimu vastu tervikuna.
«Poliitilistel erakondadel lasub vastutus mõelda annetuste vastu võtmisel ka rahastajate võimalike motiivide peale. Suurte annetuste puhul tuleb kontrollida raha päritolu ja eesmärki nii palju kui võimalik,» ütles Pern.
Riigiprokurör märkis, et oma äriliste eesmärkide saavutamine ebaausal või kuritegelikul viisil süvendab mõtteviisi, et ausalt ei ole võimalik edu saavutada. «Selles asjas jäid kõige kahjulikumad tagajärjed saabumata, sest väidetava mõjuvõimuga kauples teisi erakonna liikmeid kaasamata selle lihtliige. Seetõttu ei esitatud kahtlustusi erakonna juhtliikmetele ega ka erakonnale endale,» lisas prokurör.
Asjaosaliste eksitavad selgitused
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Ats Kübarsepp rõhutab, et iga kokkulepe kellelegi ebaseadusliku eelise andmiseks kahjustab kogu ühiskonda.
«Selles kriminaalmenetluses tuvastas politsei annetatud raha tegeliku omaniku ning uuris, kas erakond oli teadlik raha päritolust ja annetuse eesmärgist. Kontrollisime ka annetusega seotud osapoolte ütluste ja avalikult antud kommentaaride usaldusväärsust. Uurimise käigus tegime kindlaks, et annetuse tegija ja raha tegeliku omaniku avalikud selgitused olid eksitavad ning tegemist oli ebaseadusliku annetusega, millest asjaosalised pidid ka ise aru saama,» ütles Kübarsepp.
Keelatud annetuse tegemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse, mõjuvõimuga kauplemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.