HARIDUS JA TEADUS ⟩ Toomas Jürgenstein: religioon on tõsiselt võetav elusfäär

Igast religioonist on midagi positiivset õppida ka ilmalikel inimestel, näiteks moslemitelt mitu korda päevas võimlemist ning alkoholist ja sealihast loobumist. Foto: AFP/SCANPIX

Süstemaatilist usundiõpetust saadakse Eesti haridussüsteemis pigev vähe, aga ometi elame avatud maailmas. Arusaamatuste vältimiseks on hea tunda vastastikust usulist tausta, kirjutab Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetaja Toomas Jürgenstein.

Olen minagi kuulnud ja vahel ka tõrjunud kahtlusi õpilaste usulisest mõjutamisest. Küsimused, kas teatud usuliste eelistustega õpetaja suudab objektiivselt õpetada teisi usundeid, kas tal pole salajast soovi õpilasi usku pöörata, kas eri usunditele pühendatud aeg on põhjendatud jne, jäävad ilmselt igavesti, kuid nende küsimuste teravus on minu hinnangul viimasel kümnel aastal kahanenud.

Olen kriitikale tavaliselt vastanud, et religioonidele võrdse aja pühendamine ei taga mingilgi kombel õpetamise tasakaalustatust, vaid seda teeb avatud ning erinevaid seisukohti tunnustav lähenemine, loomulikult ei väljenda õpetaja tunnis oma isiklikke eelistusi jne. Olen isegi kinnitanud, et isegi kui ma sooviks, ma päris hästi ei oskaks õpilasi usuliselt mõjutada – teatud religioossete seisukohtade ainuõigena rõhutamisel võib olla hoopis vastupidine efekt.