Luubi all ⟩ Antikehade kivirahega koroonasauruse vastu

Postimehe maja inimesed lasid 29. augustil Synlabi inimestel mõõta antikehade taset veres. Foto: Eero Vabamägi

Eestis on pikka aega rõhutatud, et kõik kasutusloa saanud koroonavaktsiinid kaitsevad raske haigestumise eest võrdselt hästi. Kummatigi paistavad vaktsiinid tekitavat väga erinevas koguses antikehi. Sellele viitab ka eksperiment, mille viisime koostöös Synlabiga läbi Postimehe grupi enam kui poolesaja töötaja verd uurides.

Veenivereanalüüsid kogusime toimekate õdede abil Postimehe majas 29. augustil. Huvi oli suur, vabatahtlikud saadi kokku veerand tunniga ja kohale tõtati käigult käiseid üles käärides. Veidi pärast südaööd laekusid tulemused.

Arvude hindamisel sobib maamärgiks teadmine, et näiteks Synlabis kasutatav test loeb antikehad olemasolevaks, kui vereproovis tuvastatakse vähemalt 50 antikehade arvestuslikku ühikut ehk AÜd.

Kuuel inimesel, kes olid vaktsineeritud ühedoosilise Jansseni vaktsiiniga, oli veres keskmiselt 312 AÜd (min 103, max 861, mediaan 151).

11 Postimehe grupi töötajal, kes olid läbinud vaktsineerimise kahedoosilise AstraZenecaga – see vaktsiin põhineb adenoviirusvektoril nagu Jansseni omagi –, oli AÜsid veidi enam ehk keskmiselt 539 (min 163, max 1559, mediaan 421).