Tallinnast, Paldiski maanteed pidi vähem kui paarikümmend kilomeetrit, pisut enne Keilat, seisab kauni kompuna korda tehtud Kumna mõis, mis peidab oma šarmantse välimuse taha ülipõnevat ajalugu ja säravaid isiksusi. Mõisa viimastel baltisakslastest omanikel Meyendorffidel on olnud oluline osa eestluse arengus, meile kultuuriliselt oluliste mälestiste rajamisel ja muide ka ühe kurikuulsa monumendi saagas, mis pole tänaseni lõppenud. Kuid see pole veel kaugeltki kõik!

Laiemas vaates on Kumna mõisal – või õigemini tema omanikel – olnud oluline osa eestluse arengus, seda nii Eestimaa kubermangus kui ka Venemaa avarustes. Kahtlemata on neist suurima tähelepanu ära teeninud vana parun Georg von Meyendorffi heateod, mis ulatuvad välja ärkamisaega, ja neid pole sugugi vähe. Sestap oleks õiglane, kui sätime selles loos omanikud nende hurmavast mõisahoonest ettepoole.

Kuigi Kumna mõisal on olnud palju saksu, jääb huvitavam periood kahtlemata 19. sajandisse, mil selle valduse omandasid Meyendorffid, kes tegutsesid siin kolm põlve, ajavahemikul 1838–1941.

Kommentaarid
Copy