/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2020/03/31/13035156t1h0e69.jpg)
Kiili vallas Harjumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud mäger. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõpeb haigus üldjuhul surmaga.
Harjumaal tuvastati mägral koerte katk
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna peaspetsialisti Kärt Jaarma sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. «Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõpeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,» rõhutas Jaarma vaktsineerimise olulisust.
Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.
Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal veel ka Jõelähtme, Kose, Saue, Viimsi vallas ja Tallinnas ning maakondadest ka Hiiumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal, Lääne-Virumaal ja Võrumaal.
Koerte katku leviku vältimiseks:
- vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
- väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
- kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info riigiinfo telefoninumbrile 1247;
- haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.
Nakkusallikad on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga ning võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.
PTA