/nginx/o/2012/02/08/948338t1he622.jpg)
Poliitikauuringute keskuse Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg ütles, et hea õigusloome tava järgmine annab eelnõule kvaliteedi ning kodanikule kindluse, et võim ei tee seadust ainult selleks, et täita mingit plaani või valimislubadust.
Kõrgharidusharidusreformi eelnõuga jäi avalikkusele aga teine mulje.
«Vaadates käimasolevat kõrghariduse reformi, on eksitud kahe põhimõtte suhtes. Kõigepealt peab õigusloomeprotsess olema ettenähtav ja avatud. Õigusloomes tehtavad otsused tuleb esitada läbipaistvalt ja põhjendatult ja mida olulisem on muudatus, seda ammendavam peab olema põhjendus,» ütles Hinsberg.
Seetõttu olnuks mõistlik tuua reform välja nö tervikpaketina, mis hõlmab läbimõeldult kõike: lisaks õpingute tasumisele ka toetusmeetodeid ja tugiteenuseid.
Ühiskonnas tekitas valulise reaktsiooni see, et eelnõud käidi välja ükshaaval ja inimestel ei saanud muudatustest tekkida tervikpilt. Kinnitus, et järgmised sammud lahendavad esimese eelnõu puhul tekkinud mured, ei tundunud aga veenev.
«Seega olnuks parem mitte kiirustada esimese eelnõu läbisurumisega, vaid selgitada kõigepealt tervikut ja siis minna üksikute eelnõudega järjest täpsemaks,» ütles Hinsberg.
Vale signaal saadeti ka inimeste kaasamise suhtes. Kõrghariduse rahastamise eelnõu puhul osapoolte ettepanekuid arutati, kuid lõpuks jäi peale ikka algne ministeeriumi plaan.
«Kui ministeerium on kindel oma otsuste õigsuses, siis jäi puudu seaduse eeliste kannatlikust põhjendamisest. Pigem üritasid poliitikud tudengeid naeruvääristada ning nende muresid pisendada,» leidis Hinsberg.
Paketi järgmise ehk õppetoetuste süsteemi eelnõu puhul on otsustajatel võimalus teha vigade parandus ning hoolikamalt kaaluda vastu-argumente. «Paraku näib taas, et nende sisuliseks arvestamiseks võib jääda vähe aega, kuna eelnõu esitati ministeeriumist otse ametlikule kooskõlastusele. Kuivõrd on selles juba arvestatud eri osapoolte arvamusega, pole selge.»
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)