Miks just selline näitus? Kuidas see alguse sai?
See näitus on osa palju suuremast uurimisprojektist, mille eesmärk on mõista kuidas elavad inimesed kahanemise (ingl k decline) kontekstis; näitusel nähakse seda konkreetse, majandusliku, ökoloogilise ning antropoloogilise olukorrana. Ent selle laiema projekti raames on tehtud mitmeid intervjuusid ja üritatud välitöö raames seda fenomeni ka laiemalt mõtestada – läbi kõiksugu koostööde.
Selles mõttes võib ka sellel näituse töid näha kui andmeid sisaldavaid artefakte. Aga mitte selliseid, mis annaksid meile lõplikke teadmisi, vaid loodetavasti lihtsalt kui seadmeid, mis tekitavad vaatajates uusi reaktsioone ja suhteid, mis paneksid nad neile teemadele laiemalt mõtlema. Hea näide sellest oleks Varvara & Mari installatsioon «Päästeplaan», millel on peal ka grafitina eri sõnumeid sotsiaalmeediast ning mida ka osad kohalikud vandaliseerisid.
Kas teosed vaid kirjeldavad olukorda või peaksid nad olukorda ka kuidagi sekkuma?
Me keskendusime kunstnikega praegusele olukorrale Ida-Virumaal ja selle tõttu on loogiline teha näitus Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. See regioon kannatab moodsa progressi kahjulike kõrvalmõjude käes juba sada aastat. See on ka poliitiliselt hüljatud regioon. Selles mõttes on näitus ise tõepoolest ka teatav sekkumine väljale, võimalus testida, mida me oleme teada saanud ja tuua inimesed siia kohale, algatada arutelusid.
«Kohanemine kahanemisega»
Kuraator Francisco Martínez
Eesti kaevandusmuuseumi valges majas, Kohtla-Nõmmel 3. oktoobrini
Kunstnikud Anna Škodenko, Anne Rudanovski, Darja Popolitova, Edith Karlson, Eléonore de Montesquiou, Jevgeni Zolotko, John Grzinich, Laura Kuusk, Sandra Kosorotova, Varvara & Mar