/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/12/11944587t1h644a.jpg)
Tallinna lauluväljaku sammassaalis asuv külastuskeskus on teisipäevast kõigile huvilistele avatud.
Tallinna Lauluväljaku külastuskeskus avab teisipäeval uksed
Eesti tähistas äsja 20. augustil oma iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ning Tallinna lauluväljakul on selles väga märgiline koht. Just seal toimusid toonaste võimude taunitud rahvuslikud kogunemised, kus räägiti eesti rahva iseseisvusest, tehti muusikat ning toetati kogu liikumist.
Selle ajastu ning sündmuste mälestuse jäädvustamiseks loodigi Tallinna lauluväljakule külastuskeskus, mille idee on pakkuda ainulaadset harivat-elamuslikku ajaveetmise võimalust Eesti kultuuri maamärgina ja laulva revolutsiooni hällina tuntud kohas. Keskuses saab tajuda laulupidude rolli Eesti kultuuri- ja ajaloos, tunnetada laulva revolutsiooni ajastu vaimu ja avastada lauluväljaku põnevat kohaajalugu.
Näitusel avaneb Eesti lähiajaloo pöördeline peatükk. See räägib väikese Eesti rahva sammsammulisest ja vägivallatust teekonnast iseolemise taastamisele. 1988. aasta suve hakul Tallinna Lauluväljakul toimunud sündmustest inspireerituna hakati seda teekonda nimetama laulvaks revolutsiooniks.
Taasärkamise vaimsed juured asuvad aga enam kui 150 aasta vanuses laulupeokultuuris. Olenemata riigi- või maailmakorrast on laul hoidnud eesti rahvast koos läbi sajandite.
Nii põimuvadki uues ekspositsioonis iseseisvuse taastamise ajastu, laul, laulupidu ja Tallinna lauluväljaku lugu.
Külastuskeskuse pind laulukaare siseruumides on ligikaudu 350 ruutmeetrit. Tulevikus on keskuses võimalik läbi viia haridusprogramme kooliõpilastele, korraldada kohtumisõhtuid laulupidude ja laulva revolutsiooni sangaritega ning korraldada temaatilisi näitusi.
Püsiekspositsiooni kuraatorid on kultuuriloolane Marge Allandi, Riho Paramonov ja Risto Lehiste Eesti Muusika Kuulsuste Kojast. Peakuraator ja laulva revolutsiooni teema kuraator on Helen Lausma-Saar.