Kolhoosihoonete lammutamine maksaks sadu miljoneid

Kolhoosihoonete lammutamine on kulukas ja vaevarikas ettevõtmine. Foto: Henns Soodla/Pärnu Postimees / Peeter Kümmel/Sakala / Postimees.ee montaaž

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhi Peeter Eegi sõnul tuleb räämas kolhoosihoonete lammutamise projekti puhul arvestada, et see läheb maksma sadu miljoneid kroone.

«Kindlasti maksab keskmise kolhoosiaegse farmikompleksi lammutamine ja ala haljastamine sadu tuhandeid või miljoneid kroone,» rääkis ta Postimees.ee'le.

Kulud sõltuvad tema sõnul ka lammutuskillustiku nõudlusest piirkonnas ja muudest teguritest.

«Ilmselt on selliseid komplekse üle Eesti sadu, nii et kokku kuluks korrastamisele sadu miljoneid, kui mitte rohkem,» kommenteeris Eek Postimees.ee lugeja Arvo Tõnisoo välja pakutud ideed alustada üle-eestilist kampaaniat räämas kolhoosihoonete lammutamiseks.

Ta pakkus, et kui loota euroraha toele, leiaks ehk võimalusi üldise regionaalarengu teostuste seast või saaks taotleda eraldi projekti tulevasest finantsperioodist alates aastast 2014.

Maa hind erineb

Eegi sõnul on arutelu teema ilmselt ka objekti asukoht - maa hind erineb suuremate linnade läheduses ja ääremaal kordades.

«Seega oleks ehituste lammutamine näiteks riigi kulul Harju maaomanikule suur kingitus, sest tõstab märgatavalt tema maatüki hinda. Samas ei pruugi lammutamine oluliselt muuta ääremaade kinnistu hinda. Kellele ja mis alusel siis taolisi toetusi jagada, sest kunagi ei jätku kõigile?» tõi ta välja kitsaskohti.

Keskkonnaministeerium on tegelnud ja tegeleb nende objektidega, mis kujutavad keskkonnale otsest reostusohtu ehk peamiselt saastunud pinnasega aladega (nt Nõukogude-aegsed kütusehoidlad).

Eegi sõnul on isegi tagasihoidlike arvutuste kohaselt nende koristamise kulu mitu miljardit krooni, mistõttu käib nende alade koristamine mõõdukas tempos ehk kestab veel paarkümmend aastat.

Eegi väitel kujutavad endiste ühismajandite lagunenud ja lagunevad hooned, Nõukogude Liidu sõjaväest jäänud hooned ja rajatised ning erinevad tööstuslikud ja suisa kokkukukkuvad elamud probleeme, sest reostavad maastikku (esteetiline reostus).

Keemiareostuse oht

Tema jutu järgi võib nendega kaasneda ka keemilise reostuse oht, näiteks väetiste ja kemikaalide jääkidest või sõnnikust tekkiv võimalik reostus, eterniitkatustes sisalduv asbest, kuid ka vandalismist tekkiv oht (õnnetused), sest hooned on sisuliselt kontrollimatu sissepääsuga ja viletsas olukorras.

Kommenteerides Arvo Tõnisoo ideed kasutada hoonete lammutamisel tekkivat kivi-betooni ehitustegevuses, märkis Eek, et see on Eestis laialt levinud ning sellega tegelevad mitmed ettevõtted põhitegevusena.

«Küsimus on rahastamises ehk kes maksab kogu lammutamise, sh püsijäätmetena käsitletavate kivi-betoonijäätmete purustamise-sõelumise eest? Tihtipeale on probleem nende hoonete ehitusmaterjali sees olev metallist (rauast) sõrestik, mis tuleb enne eemaldada, kui seda materjali saab taaskasutada rajatistes. See töö on keerukas ja kulukas.»