Erivajadusega laste vanemate võitlus kooliga tundub lõputu

Laagri kool on lubanud kõik ministeeriumi jäerelevalve leitud puudujäägit tähtajaks kõrvaldada. Foto: Herman-Erik Isop

Saue vallas asuva Laagri kooli kahest majast väiksemas, Möldres, õpib mitu hariduslike erivajadustega (HEV) last, kelle mõni aasta kestnud kooliteed on vanemate sõnul saatnud peamiselt vaid probleemid: mõistmatus, alandamine, eiramine.

Postimehega jagasid oma muret Jane ja Kaisa (nimed muudetud – toim), kelle sõnul hakkasid Laagri koolis nende poegadega kõik probleemid pihta eelmisel õppeaastal, ning sestpeale on emad pidanud kõikvõimalikke teenuseid n-ö taga ajama. Lapsevanemad on pöördunud nii koolipere, valla, haridusministeeriumi (HTM) kui ka õiguskantsleri poole, kuid tunnevad ometi, et tuge pole neil kelleltki loota.

«Mu pojale on Rajaleidja [keskuste koolivälised spetsialistid] ette näinud individuaalõppe, aga seda on ta saanud ainult ühe aasta,» lausus Jane, kelle sõnul liitus tema varateismeline poeg loovamates ainetes – nagu näiteks kehaline kasvatus – suuremate klassidega ning see lahendus sobis talle hästi. «Nüüd on ta teise HEV-poisiga koos ja kõik tunnid toimuvad neil eraldi. Nagu katkutõbiseid hoitakse kõigist eemal: ujumas käivad kahekesi, kehalises, laulmas, keeletunnis ka.»

Jane pojale on viis korda nädalas nähtud ette eripedagoog, ent eelmisel õppeaastal ei võimaldatud talle seda kordagi. «Pärast HTMi õiendi ilmumist ja ettekirjutusi saime talle õpiabi tunni kaks korda nädalas, kuid seda on aasta lõpus ilmselgelt liiga vähe. Logopeed on talle samuti ette nähtud kolm korda nädalas, poeg saab aga ühe korra.» Seega on õpilasele ette nähtud teenused tema vanema sõnul kas puudu või saab laps neid neid minimaalselt, kõiki vajalikke tugiteenuseid ei saanud tema sõnul ka ükski teine HEV-õpilane.