Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387

Nõlvak: andke kolhoosihooned lammutamise vastu tasuta ära

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Prügikoristusaktsioon «Teeme ära» Pärnumaal.
Prügikoristusaktsioon «Teeme ära» Pärnumaal. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees.

Suurkampaania «Teeme ära! 2008» peakorraldaja Rainer Nõlvak pakkus, et räämas kolhoosihoonete probleemi parim lahendus oleks, kui nende omanikud hooned koos maaga tasuta riigile või vallale annaksid.

Kommenteerides Postimees.ee tänast päevateemat, ütles Nõlvak, et maal tekitab probleeme see, kui selgub, et maksumaksjad maksavad kinni ühe inimese krundil asuva hoone lammutamise. Selle inimese maatüki väärtus kasvab kolehoone lammutamise tulemusena.

Lahendusena pakkus Nõlvak, et vastutasuks hoone lammutamise eest võiks omanik selle aluse maa loovutada.

«Üks variant on, et kes tahavad, annavad selle maatüki riigile või munitsipaalkasutusse. See oleks minu arust õiglasem. Seda enam, et nende maatükkide hind ei ole koos selle varemega teab kui suur.»

Rahvas tuleks appi

«Ma arvan, et rahvas tuleks appi, kui need küsimused on klaarid. Nagu Rein Lang kunagi ütles selle kohta, et nende põlvkond hooned ehitas, nende lapsed võiksid nüüd need lammutada,» meenutas ta praeguse justiitsministri ligi nelja aasta eest välja käidud ideed ehitusmalevaid taaselustada.

Nõlvak pakkus, et lammutatud hoonete asemele võiks sel juhul rajada näiteks rahvamajad. «Miks mitte teha sinna külakeskuse või rahvamaja moodi asja, mis kogukonda ühendaks.»

Nõlvaku sõnul on räämas kolhoosihoonete lammutamine väga oluline. «Selge on see, et see tuleks ära teha,» rääkis ta.

Prügi koguneb kolhoosikeskusse

«Need lagakuhjad, mida me eelmisel aastal rookisime, olid paljuski nende samade kolhoosikeskuste nurga taga.»

Kuid keerulisim on ka Nõlvaku jutu järgi ettevõtmiseks raha leidmine. Tema sõnul loendasid prügikoristuskampaaniaga seotud inimesed kunagi kokku, et üle Eesti on ligi tuhat taolist kolhoosiaegset hoonekompleksi, igaühes kuni kümme hoonet. Toona arvutati, et ühe taolise hoone lammutamine läheb maksma ligi 200 000 krooni.

Tema sõnul peab mõtlema, kas puht tehniliselt on võimalik üle-eestiliseks projektiks vajalikud summad kokku saada.

Postimees.ee lugeja Arvo Tõnisoo tegi ettepaneku lammutada ühisaktsiooni korras üle Eesti rääma jäänud kolhoosihooned.

Tagasi üles