Kalle Muuli: pole põhjust, miks Isamaa ei saaks Karist toetada

Isamaa poliitik Kalle Muuli ja Postimehe peatoimetaja Marti Aavik võtsid Kuku raadio saates «Muuli ja Aavik» arutada presidendivalimiste olukorrast. Reformierakond ja Keskerakond esitasid täna Alar Karise Vabariigi Presidendi kandidaadiks riigikogu esimesse hääletusvooru, mis toimub esmaspäeval.

Alar Karis. Foto: Gert Tali

Muuli tõdes, et nii üllatustevaest ja igavat presidendivalimiste suve polegi tal kolmekümne aasta jooksul olnud. Aavik märkis, et Muuli tahab lihtsalt ennast kiita, et ta presidendikandidaadi õigesti ära ennustas.

Muuli meenutas, et enne suvepuhkusele minekut ütles ta 2. juuli saates tõepoolest, et president valitakse suure tõenäosusega parlamendis ning selleks saab üks tema kursusekaaslane. «Oleks võinud ju Alar Karise CV-d vaadata, aga ei teadnud vaadata,» sõnas ta. Aavik tunnistas, et ta tõesti ei mäletanud, et Muuli on õppinud ka loomaarstiks.

«Mis ma selle ennastupitava sissejuhatusega tahtsin ütelda, on see, et tegelikult oli võimalik mingisuguse tõenäosusega asjade käiku ette näha ajal, kui kõik rääkisid, et presidendivalimised on nii ummikus, need kukuvad läbi, lähevad valimiskogusse, kandidaate ei ole,» selgitas Muuli.

Varasemalt on vaid 2011. aastal juhtunud nii, et parlamendis leitakse enam-vähem ühine kandidaat. Muuli seletas, et põhiseaduse järgi on ainult nii võimalik parlamendis presidenti valida, sest erinevalt maksumuudatustest ei ole ühe isiku valimistel võimalik kompromisse teha: kas toetad või ei toeta.

2011. aastal oli tema sõnul sama igavad presidendivalimised nagu praegu, kui Toomas Hendrik Ilves oli ühine kandidaat ning Keskerakond moe pärast seadis Indrek Tarandi talle vastu. «Kui me tahame teistsuguseid presidendivalimisi, siis me peame muutma põhiseadust või vähemalt seadust, mis presidendivalimisi käsitleb. See on ainus viisakas võimalus teda parlamendis valida,» ütles Muuli.

Marti Aavik. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Aavik märkis, et erakondadel pole kunagi olnud poliitilist tahet presidendivalimiste korda muuta. Ta ennustas, et seda ei juhtu ka selle ja järgmise parlamendi ajal. Muuli hindas, et detailide lihvimise vajadus siiski on, nii et tema surmkindlalt ei välista valimiskorra muutmist. Ka tema pole hinnangul näha, et erakonnad tahaksid põhiseadust muutma hakata, ent võib-olla hakatakse muutma kandidaatide ülesseadmise tähtaegu.

Aavik päris, kas Muuli Alar Karise valikuga on rahul. Muuli sõnas vastu, et paremat ju ei ole. Tema ei näe ka põhjust Karisele etteheiteid teha. Erakondlikust vaatenurgast hinnates pole Karis kindlasti sobiv kandidaat Isamaa esimeheks ning tema vaated Isamaa erakonnaga ei kattu, aga Muuli sõnul ei peagi president olema ühe või teise erakonna nägu.

«Ma ei näe põhjust, miks Isamaa liikmed ei saaks teda toetada. Kui vaadata tulevikku ehk valimiskogu poole, siis sealt ei paista kuskilt paremat kandidaati,» ütles Muuli. «Ma arvan, et valida tuleb nende seast, kelle seast on valida ning nende seast minu meelest Alar Karis on parim kandidaat.»

Tema ennustab, et Karis saab järgmisel nädalal parlamendis 71 häält. Kui aga parlamendis presidendi valimine ei õnnestu, siis valimiskogus saavutab Karis Muuli hinnangul kindlasti edu, sest teistel võimalik kandidaatidel on veelgi vähem toetust.