Viimasel ajal on Eesti meediaruumis kajastatud üha enam uudiseid sellest, kuidas Facebook on blokeerinud või mõnel muul moel piiranud info levimist oma platvormil, et tõkestada valeinfo edasist levikut ning hoida ära võimalikud ebameeldivad tagajärjed ühiskonnas. Selline teguviis võib paljudele meeldida, kuid samas kogub see ka tulist vastuseisu. Facebooki tegevust ja otsuseid Covidi-kriisi ajal aitab mõtestada ettevõtte Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnajuht Jakub Turowski.

Me elame praegu väga äreval ajal, mil tõese ja asjakohase info kättesaamine on väga oluline. Mida Facebook saab teha, et vältida valeuudiste levikut?

See on erakordselt keeruline valdkond – kuhu ja kuidas peaksime looma tasakaalu sõnavabaduse ja kogukonna kaitsmise vahel. Küsimus ei ole uus ja ei ole lihtsaid käegakatsutavaid lahendusi, kuid see probleem nõuab mitmeharulist lähenemist. Nii on ka meie eksitava informatsiooni peatamise strateegial kolm osa: «informeeri», «vähenda», «eemalda».

Informeerime inimesi, andes neile rohkem konteksti, et nad saaksid ise otsustada, mida lugeda, usaldada ja jagada. Selle eesmärgi saavutamiseks teeme koostööd sertifitseeritud faktikontrollijatega. Kui faktikontrollija hindab postituse valeks, lisame sinna hoiatussildi koos faktikontrollija hinnangu ja tema läbi viidud uurimistööga, et inimesed saaksid seda enne või pärast jagamist näha.

Kui palju on üldse mõistlik sekkuda info levikusse?

Siin on kahtlemata pinge üleval: me töötame palehigis, et leida sobiv tasakaal, julgustades mõttevabadust ning soosides turvalist ja autentset kogukonda. Isegi kui platvormil leidub mõne kasutaja jaoks midagi vastuolulist ja ebameeldivat, siis see ei tähenda kohe selle eemaldamist.

Mõnikord me isegi lubame sisu, mis tehniliselt võttes rikub küll meie kogukonna reegleid, kuid on sellegipoolest uudisväärne ja oluline avaliku huvi seisukohast. Isegi kui me lubame mitte-ähvardavatel postitustel olla Facebookis, siis see ei tähenda, et me jätaks selle kuidagi tähelepanuta – me ei tõsta seda lihtsalt uudistevoo tippu.

Kas Kreml on ka Ida-Euroopas valimistesse sekkunud? Millised on tavalised meetodid?

Venemaa on kirjeldatud koordineeritud mitteautentse käitumise kampaaniate üks levinumaid päritoluriike. Alates 2017. aastast oleme tuvastanud ja eemaldanud 27 Venemaalt pärit mitteautentset võrgustikku.

Õnneks oleme viimase nelja aasta jooksul avastanud selliseid katseid üha varem, peatades nad sageli enne, kui nad on suutnud oma auditooriumi üles ehitada. Iga mahavõtmisega kaotavad ohu tekitajad oma taristu paljudel platvormidel, mis sunnib neid oma tehnikaid kohandama ning vähendab veelgi nende võimet külgetõmmet uuesti taastada ja minimeerib nende mõju avalikule arutelule – sealhulgas ka Ida-Euroopas.

Kommentaarid (1)
Copy