Ühendades ja vastandudes – Kersti Kaljulaidi viis aastat

President rõõmustamas Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks valimise uudise järel 2019. aastal. Foto: Jason Szenes

Esmaspäeval, 30. augustil saame teada, kas Kersti Kaljulaidi presidentuur jääb ühekordseks või avaneb tal võimalus osutuda valimiskogus valituks ka teiseks perioodiks. Postimees küsis riigikogu liikmetelt, diplomaatidelt, vabakonna esindajatelt ja põhiseaduse ekspertidelt, millega võiks president Kaljulaidi lõppev ametiaeg minna Eesti ajalukku, mida võiks nimetada tema õnnestumisteks ja millega ei jääda rahule.​

Riigijuhtide tegudele annab hinnangu aeg, mistõttu ei ole järgnev lühike ülevaade poliitikute ja eri valdkondade ekspertide vastustest kindlasti lõplik tõde, küll aga samm kokkuvõtete tegemiseks. ​

Kaljulaidi tõusmine Eesti presidendiks oli mõneti ebatavaline, tekitades püsivalt vaidlusi tema legitiimsuse kohta. Midagi ebaseaduslikku Kaljulaidi valimises 2016. aasta 3. oktoobril riigikogus presidendiks siiski ei olnud.

Eesti diplomaadid hindavad kõrgelt presidendi rolli rahvusvahelises kampaanias Eesti valimisel ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks. Eestil on olnud võimalus näidata kaks aastat oma võimekust tegutseda tulemuslikult rahvusvahelise elu tippliigas ning maine ja julgeoleku seisukohalt on see olnud meile ülitähtis.

President Kaljulaid on jätkanud oma eelkäija Toomas Henrik Ilvese tegevust Eesti kui digiriigi kuvandi kinnistamisel ja arendamisel, teinud Eesti nähtavaks ka ÜRO liikumise EWEC (every woman, every child ehk iga naine ja laps – toim) aseesimehe rollis. Sarnaselt oma eelkäijaga presidendiametis on Kaljulaid olnud hinnatud esineja rahvusvahelistel foorumitel ning Eesti arengu mõtestajana, leiavad diplomaadid.